Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti edukus seisab hapral alusel

Sirje Rank 28. november 2001, 00:00

Teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse finantseerimise poolest, millest tulevikus oodatakse ekspordi- ja majanduskasvu mootorit, oleme napilt tasemel, mis vastas Euroopa Liidu kõige vaesemate riikide kulutustele 90. aastate alguses (protsendina sisemajanduse kogutoodangust).

Puuduse toob välja järjekordne välisekspertide hinnang, sedakorda Euroopa Komisjoni innovatsioonipoliitika uuring kuue kandidaatmaa ? Eesti, T?ehhi, Ungari, Sloveenia, Küprose ja Poola kohta. Euroopa keskmisega kannatavad võrdlust vaid T?ehhi ja Sloveenia, täielikult toimivat innovatsioonipoliitikat polnud üheski vaadeldud riigis.

Eesti kohta öeldakse, et poliitilisel tasandil on teadlikkus innovatsiooni olulisusest küll kõrge ja vajalikud struktuurid olemas, kuid raha riigilt ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks pole lisandunud, vaid pigem vähenenud, saates prioriteetide kohta vastuolulise signaali. Eesti teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse kulutused on umbes 0,6% sisemajanduse kogutoodangust, ELi keskmine (1998) on 1,86%.

Sama tendents jätkub 2002. aasta riigieelarves, ehkki majandusminister Henrik Hololei sõnul on see valitsusele oluline prioriteet ja sellest pole taganetud. Kui riigikogus arutusel oleva teaduse ja arendustegevuse strateegia ?Teadmistepõhine Eesti? järgi vajaks Eesti ettevõtete innovaatilisi projekte rahastav tehnoloogiaagentuur tuleval aastal ligi 400 miljonit krooni, on tegelik summa kujunemas 70 miljoni piiril. Seda on vähem kui tänavu, mil agentuuril oli kasutada 97 miljonit krooni.

?Otsene kahjusaaja on ettevõte,? ütles tehnoloogiaagentuuri juht Alar Kolk, kelle sõnul rahastas agentuur 50 projekti. ?Tuleval aastal uusi tehnoloogiaprojekte niipalju finantseerida ei saa.?

Hololei sõnul otsib ministeerium täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Uurimisel on riskikapitali projekti käivitamine, et tuua valdkonna arengusse lisaraha välismaistest allikatest.

Kolgi sõnul on tehnoloogiline uuendus äärmiselt oluline vahend, millega saavutada konkurentsieelis ning tuua riiki raha. Agentuuri projektidest on ekspordile suunatud 80%.

1999. aastal moodustasid tehnoloogiamahukad tooted komisjoni andmeil Eesti ekspordist 9%, Poolas 3% ja Ungaris 21%. Innovatiivsete väikefirmade hulk on Euroopa Liiduga võrreldes väiksem kõigis vaadeldud riikides.

Eesti kohta jääb silma väike patentide ning ISO sertifikaatide arv.

Komisjoni raporti järgi peab kiire majanduskasv kandidaatmaades jätkuma, et majanduslikud erinevused praeguste liikmesriikidega tasanduks. Eesti sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on 38% ELi keskmisest. Et senised kiire kasvu allikad nagu madalad tootmiskulud ning turgude ümberorienteerimine on ammendumas, tuleb kasvu otsida tööstuse tehnoloogilise taseme tõusust.

Suur roll jääb edaspidigi välisinvesteeringutele, mis on põhiliseks tehnoloogia impordi kanaliks, kuid rohkem tuleb kohalikke firmasid ergutada eeskuju võtma kirjutab raport. Pealegi on kandidaatmaade vahendid investeeringute riiki toomiseks (näiteks maksuvabastused, Poola arvukad vabamajandustsoonid) sageli vastuolus Euroopa Liidu tavadega, millest varem või hiljem loobuda tuleb.

Tehnoloogiat hindas majanduskasvu ergutava tegurina kõrgelt ka tänavune maailma majandusfoorumi konkurentsivõime indeks Global Competitiveness Report, kus Soome läks liidriks eelkõige tänu oma tugevusele riigi innovatsioonipotentsiaali mõjutavates valdkondades.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing