Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Külma sõja kaevikutest tuleb välja saada

Mihhail Bron?tein 29. november 2001, 00:00

Alljärgnev on vastus Karmo Tüüri kommentaarile ?Vene uutest sadamatest saab kasu ka Eesti? (ÄP 23.11.)

Tolle kommentaari mõte on selles, et ?mida vähem Vene transiiti, seda suurem on Eesti sõltumatus?. Analoogsete seisukohtadega olen kokku puutunud küll 1995. a, kuid mitte enam 2001. aastal. Lugupeetud kolleeg ei ole ilmselt väljunud veel külma sõja kaevikutest.

Mõistagi on igal inimesel siin ilmas õigus oma arvamusele. Pöördugem faktide poole. Politoloog Karmo Tüür kritiseerib kedagi akadeemikut, kes naiivselt arvab, et Venemaa transiit annab 60 Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kui see akadeemik on Mihhail Bron?tein, siis lugupeetud Äripäeva lugeja on korduvalt kuulnud minu ekspertarvamust: transiit ja sellega seotud valdkonnad annavad 20 Eesti SKPst.

Aga kuidas suhtuda andmetesse, mis esitab Karmo Tüür, viidates Soome Pangale. Need arvud näitavad üksnes transpordisektori panust SKPsse. Kuid transiit on peale selle ka rahavood läbi meie pankade ja suurel määral reeksport. Muuseas, transiit on toonud Eestisse mitte niivõrd Vene, kui Ameerika, Hollandi ja Taani kapitali. Paistab, et Eesti politoloogil pole vaja majandust korralikult tunda. Piisab negatiivsest ?ajaloolisest mälestusest?.

Mis puutub hirmutamisse väitega ?venelased tulevad?, siis võin ma kinnitada härra Karmo Tüürile, et Venemaa strateegiline huvi Eesti vastu on minimaalne. Meie sadamad? Härra Karmo Tüüri rõõmuks ehitavad venelased oma sadamaid. Baas Balti laevastikule? Läänemere sõjalis-strateegiline tähtsus, arvestades maailma jõudude vastaseisu praegu ja lähitulevikus, pole eriti suur. Kuid majanduse vallas hakkab Venemaa osa vältimatult suurenema, kuna talle kuulub kolmandik maailma toormevarudest.

10-15 aasta pärast katab Venemaa leiukohtadest pärit maagaas kaks kolmandikku Euroopa gaasivajadustest. Ning meie põhjanaaber teeb maksimaalseid jõupingutusi, et Stokmanovskoje leiukohast Euroopasse suunduvad gaasijuhtmed kulgeksid läbi tema territooriumi. Eesti ei ole eriti rikas oma varade poolest. Maailmapanga andmeil oleme ressursside poolest ühe elaniku kohta maailmas 72. kohal.

Ent kui me kasutame oma asendit lääne ja ida vahelise majandussillana maksimaalselt ära, siis on meie ressursipotentsiaal ekspertide hinnangul 1,5 korda suurem ja selle võrra kiirenevad meie majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalused. Armetu ääremaa ja Euroopa tupiku rolli ei vaja tänapäeva maailmas keegi. Kõige vähem Eesti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing