Lokaliseerimine kestab aastaid

Mihkel Nummert 29. november 2001, 00:00

Eriala?argoonis kasutatakse terminit GIL ? Globalization, Internationalization, Localization.

Olulise osa lokaliseerimisprotsessist moodustab tõlkimine. Näiteks kasutusjuhendid ja muu dokumentatsioon, kasutajaliides, abifailid, veateated, juriidilised ja turundusmaterjalid jne. Samuti võib vahel vajalikuks osutuda mõne programmi või funktsiooni nime muutmine sihtkasutajale paremini vastuvõetavaks.

Siiski ei piirdu lokaliseerimisprotsess vaid ühe keele asendamisega teisega. Enamasti ootab klient lisaks tõlkimisele ka tõlgitud tarkvara kokkupanekut, testimist ja vigade parandust. Programmeerimise külje pealt tähendab see näiteks dialoogibokside ja tekstiväljade suuruse muutmist, kuupäeva- kellaaja- ja valuutavormingute kohandamist, ikoonide ja nende värvide ümberkujundamist, kümnendkoha eraldaja paikasättimist jne. Programmi lõppkasutaja märkab suurt osa neist detailidest ainult juhul, kui need on valesti lokaliseeritud. Samuti nõuavad programmeerijate sekkumist näiteks kahesuunalise kirjapildiga keeled (araabia, heebrea) ja topeltbaidised märgistikud (hiina, jaapani, korea).

Ka sisuliselt vajab lokaliseeritav toode suuremal või vähemal määral kohandamist, et vastata sihtturu normidele. Majandustarkvara puhul on vaja viia programm vastavusse kohaliku maksusüsteemi ja makseprotseduuridega, aadressiandmebaasid tuleb varustada reaalselt kasutatavate väljade ja kehtivate tavadega. Rohkesti tööd pakub multimeediarakenduste lokaliseerimine ? ka visuaalseid sümboleid (münt, telefon, buss, lipp jne) tajuvad eri kultuuridest pärit inimesed erinevalt. Et lokaliseerimine on üsna tehniline töö, mida ei anna võrreldagi näiteks ilukirjanduse tõlkimisega, on selle töö hõlbustamiseks loodud mitmeid kasulikke tõlkeprogramme. Lokaliseerida saab lisaks tarkvarale ka kodulehekülgi ja firmade töökeskkondi.

Ükski lokaliseerimisettevõte ei saa tänapäeval läbi Tradose tooteperekonna rakendusteta, samuti on kasutusel hulganisti muid tõlkemälu-, terminoloogiahaldus-, masintõlke jm programme. Masintõlke rakendamine ei ole enamasti siiski otstarbekas, sest pärast kulub tõlke parandamisele ja kohandamisele märgatavalt rohkem aega kui oleks kulunud kohe ?käsitsi? tõlkimisele.

Tõlkijalt nõuab lokaliseerimistöö keskmisest suuremat leidlikkust ja head ?tarkvaravaistu?. Mõne programmi stringitabelis võib näiteks 15 korda esineda string ?the?, mis tuleb igal juhul ära tõlkida, teadmata, millisesse konteksti see lõpptootes paigutub. Või näiteks pealtnäha lihtne sõna ?editing?. Kas peaks seda tõlkima ?redigeerimine?, ?redigeerima?, ?redigeerin? või veel mõnel muul moel? Igas arvestatavas lokaliseerimisfirmas käivad kõik tõlked läbi ka vähemalt ühe toimetaja käest, ent nemadki on vaid inimesed.

Lokaliseerimine on järk-järguline protsess. Klassikaline lokaliseerimismudel on selline:

  • alustuseks reklaamitakse toodet kohalikus keeles;
  • tõlgitakse pakendite tekst;
  • tõlgitakse toote kasutuslepingud;
  • tõlgitakse ohutus- ja installeerimisjuhised, alustusjuhendid ja muud paberkandjal materjalid;
  • tehakse elektroonilised juhendid, kasutajaliides ja abifailid.

Loomulikult on see järjestus tinglik ega pruugi igal konkreetsel juhul paika pidada, ent üldjoontes toimib see protsess just nõnda. Seega kui näete kuskil mõne tarkvaratoote eestikeelset reklaami, on teil piisavalt alust oletada, et kolme või ka viie aasta pärast on see toode täielikult eesti keeles saadaval.

Eesti keelde on suurema või vähema professionaalsusega lokaliseeritud mitmeid väikerakendusi. Eriti Linuxi platvormil programmide puhul on selle töö tihti ära teinud asjaarmastajad-entusiastid ja mõnelgi korral on tulemus üllatavalt hea. Muidugi võib jäädagi pikalt vaidlema eestikeelse IT-terminoloogia üle.

Ka kommertstarkvara seas leidub üha rohkem eestikeelseid programme. Uusim ja küllap tuntuim nende seas on Microsoft Office kontoritarkvara pakett, aga on ka mitmed raamatupidamis- ja muude valdkondade rakendusi.

Siiski on see päev, mil me kogu tööpäeva jooksul oma arvutiga ainult eesti keeles saame suhelda, meist veel üsna kaugel.

Globaliseerimine on protsess, mille eeldatavaks tulemuseks on tarkvara, mida võib kasutada igal pool maailmas. Enesestmõistetavalt jääb tarkvara inglisekeelseks. Säärane lähenemine on õigustatud eelkõige spetsiifiliste rakenduste puhul, mida kasutavad vaid vähesed professionaalid, aga ka näiteks tõeliselt globaalsete ettevõtete juhtimissüsteemide juures.

Internatsionaliseerimine on omamoodi vahevariant, protsess, mille käigus tarkvara muudetakse nii universaalseks, et seda võib kasutada ?ükskõik kes ja ükskõik kus?. Säärane programm võib toetada ka teisi keeli, ent internatsionaliseerimine kui tööprotsess toimub programmeerimise tasemel. Valdav enamik tänapäeval ringluses olevaid tarkvararakendusi on suuremal või vähemal määral internatsionaliseeritud.

Lokaliseerimine on kolmest nimetatud teenusest kõige selgepiirilisem. Sisuliselt tähendab see toote kohandamist sihtturu keelele, kultuurile, seadustele ja tavadele. Reeglina räägitakse lokaliseerimisest ainult tarkvara puhul, ent üha rohkem lokaliseeritakse ka näiteks kasutamisjuhendeid, juriidilisi tekste, turundusmaterjale jne.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing