Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Transiidipoliitika ? müüt?

29. november 2001, 00:00

Ma ei usu, et Eestil oleks oma transiidipoliitika! Kahjuks saan, ajalehe piiratud vormi arvestades, oma skeptilisust vaid mõnest aspektist valgustada.

Transiit läbi Eesti käib paljude vahendite ja transpordiliikidega ? vahenditena kasutatakse tsisterne, treilereid, konteinereid ja vaguneid; liikidena põhiliselt mere-, raudtee- ja maanteevedusid. Kaubaartiklitest on esindatus seinast seina: naftasaadused, mets, paber, metall, elektroonika ja palju muud. Osa sellest kaubast liigub, merekonteinerites, mida loetakse mereriigi, mille nimele ka Eesti pretendeerib, puhul tavaliseks ja igapäevaseks viisiks. Konteinerite transiidi teemal tahakski peatuda.

1998-2000. a. tulemustest (allikas: AS Tallinna Sadam) selgub, et vähemalt laadungiga (eksisteerib ka tühjade konteinerite positsioneerimise voog) konteinerite osatähtsus transiidis väheneb, vaatamata käsitletavate konteinerite üldkoguse suurenemisele.

1998.a. konteinerite käive TEUdes oli 44706, sellest transiit 12 136 TEUd. 1999.a. konteinerite käive TEUdes oli 52 547, sellest transiit 11293 TEUd. 2000 konteinerite käive TEUdes 60 629 sellest transiit 9847 TEUd. ( TEU - konteineriühik = 20 jalane konteiner, seega 40 jalane konteiner = 2 TEUd)

Statistikasse tuleb küll suhtuda eelarvamusega ? ei kajastu ju transiidi all kõik ümberlaadimistega teostatavad veod, st konteiner pluss vagun või konteiner pluss autotreiler, kuid proportsionaalselt peaks asi olema ka siin raamides. Seega eeldan proportsionaalselt langust ka sellise transiidi puhul. Seda enam, et nt paberitransiit 2000. a. Venemaalt peaks pea kogu ulatuses (ca107 000 tonni) mainitud transiidikogustes kajastuma.

Eesti oma eksporditoodangu maht saavutas konteineritega vedudel 2000. a. 33 753 TEUd, mis küllalt täpselt mahutab konteineritega käsitletavaid ekspordiartikleid ? väetised, paber, puittooted, tekstiil.

Transiidi pea olematut kasvu jälgides tundub naljakas bravuurikalt Muugal uue konteineriterminaali avamise (läbilaskevõime aastas üle 150 000 TEU) mõttekus ja edasiste laienemisplaanide elluviimine (läbilaske võime 300 000 TEUd).

Naljakas veel seetõttu, et mingi osa suurendamine logistikaketis eeldab ka muude kitsaskohtade likvideerimist. Nt ei suudaks me tagasihoidliku 5?10 transiidivoo kasvuga midagi peale hakata, juba hetkel töötame limiitide äärel ? Venemaale sõiduks vajaminevate teelubade puudus ilmneb tavaliselt novembris, sel aastal isegi oktoobris. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ei suuda neid tagada. Potensiaalne ja juba olemasolev klient suunab ilma mingi süümepiinata oma konteinerite voo läbi Kotka või Riia.

Ons asjale mingi lahendus? Kindlasti! Kas või vene autovedajate meelitamine siia (ka riiklikul tasandil). Hetkel jääb asi pikaajaliste viisade saamise taha seisma. Loodan siiralt, et meie vähesed Venemaale vedusid tegevad vedajad mõistavad, et koguste kasv kvaliteetse aastaringse teenuse eest lõppkokkuvõttes neilegi rohkem tööd toob, kuigi tekib välise konkurentsi element.

Vähe sellest, et strateegiliselt on asi ebakorrektne, ka protsessist osavõtvad riiklikud ametid käituvad diletantlikult. Olgu, siis tegu tolliameti kolmeaastase eksperimendiga programmi ASYCUDA näol, mille soetamise põhjus tollimise kvaliteedi, protseduuride kvantiteedi tõstmises ja protsessi ühildamises seisnes, kuid mis segaduste ja takistuste sünonüümiks on muutunud. Või piirivalve uue korraga, mille aluselt käsitletakse samasuse põhimõttel nii imporditavaid sõiduautosid kui transiidga veetavat iseliikuvat rasketehnikat.

Praktikuna võin öelda, et nii asi ei tööta. Eriti kui sumbuvad head ideed ja seadused väärtõlgenduste tõttu alamates astmetes. Ei vaevuta oma alluvatele selgitama seaduste sisu ? tekivad omatõlgendused, mis viivad absurdini. Mina kui oma firma töötaja ning reakodanik pean endale selgeks tegema-saama seaduse mõtte, kuid mis on sellest ühepoolselt kasu?

Meil on palju transiidiga tegelevaid firmasid, on palju prominente kes tegelevad transiidiäriga ja palju ametkondi, mille üks või teine struktuur ei saakski millegi muuga kui transiidiga oma olemasolu õigustada, kuid meil ei ole reaalselt funktsioneerivat transiidipoliitikat ? tema olemasolu on pelgalt järjekordne müüt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing