Valgamaa teed võivad rohtuda

Pühapäeva õhtul käis nagu jõnks läbi, kui ?Jürgensonide? telesaadet vaatasin. Ma ei ole sellest loobunud, sest loodan, et ehk tuleb ka iva. Siiani aga pole aru saanud, miks sellise tühisaate peale raha raisatakse. Ei ole maainimestel igaks päevaks viitkümmet krooni söögiraha, pole nad ka nii ropud ja joodikud, kui ses saates näidatakse. Seekord tuli pähe paralleelmõte ? ehk on see üldistus meie teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni tegudele. Sel juhul õhutaks ministrit enda eest seisma.

Hiljutisel kohtumisel Valga teedevalitsuses tuli Toivo Jürgensonil kaitsta Eesti riigi teede hooldepoliitikat Valga maavalitsuse ja teedevalitsuse ees. Väga Valgamaa vaenulikuks on see viimasel ajal muutunud. Uue aasta eelarves on riigiteede hooldamiseks Valgamaa jaoks suhteliselt vähem raha ette nähtud, kui on riigiteede protsent kõigist teedest. Raha ei jätku just kohalike teede remondiks ja hooldamiseks (Valga-Uulu maanteel on küll viimasel paaril aastal suuremat remonti tehtud). Ettevaatlikuks teeb kava anda vallateede hooldeks vajalikud summad omavalitsuse üldisse eelarvesse. Kas ei või see siis teiste hädalisemate kulude katteks minna?

Õhus ripub teedevalitsuse erastamine. Põlva teedevalitsus on juba erastatud, Valga jaoks on plaan järgmisel kevadel. Piirkonna riiklikuks teedevalitsuseks on kavandatud jätta Võru teedevalitsus. Jälle! Veel üks riiklik asutus Valgast välja?! Valga maavalitsus esitas ministri kaudu nõudmise, et piirkondlikuks riiklikuks keskuseks jääks Valga teedevalitsus. Mis kisub Valgast keskusi mujale? Missuguse tulevikuprojekti järgi seda tehakse ja miks ei mõelda sellele, et lisaks maine kahjustamisele, toob see kaasa järjekordse töökohtade kaotamise?

Valgamaal oli oktoobris jälle 38 töötut rohkem kui septembris, uusi töötuid lisandus 144. Kurb on kuulda, et üks ja teine noor inimene läks jälle mujale tööd otsima, eriti ohtlik on see, et Valgamaale ei jää kõrgharitud noori. Just viimased oskaksid ja suudaksid maakonna elu edendada. Nemad ei kükitaks ?jürgensonide? kombel viinapudeli juures.

Autor: Urve Sinisalu