Eesti peab muutuma veel avatumaks

30. november 2001, 00:00

Henriksson rõhus ettekandes sellele, et tal endal on pikaajaline kogemus spetsialistide Eestisse toomisel ning ta on ise välismaalasena pidanud Eestis tööloa saamiseks läbima bürokraatia kadalipu. ?Mina olen Eestis olnud 10 aastast, kuid siiani takerdun küsimuste taha, mis jäävad lahendamata bürokraatia pärast. Tõsi küll, ma ei tee sellest enam probleemi,? nentis ta.

Henrikssoni sõnul tuleb lihtsustada välismaalastele tööloa taotlemise tingimusi ja taotlemise protsessi.

?Ärivaldkonnas võetakse otsuseid vastu kiiresti,? ütles Henriksson. ?Kui ettevõte vajab oma välisriigis asuvasse tütarfirmasse spetsialisti, siis tema saatmine välisriiki otsustatakse kiiresti.? Kuid ettevõtte otsuste elluviimist hakkab takistama Eesti bürokraatia. Halvemal juhul võib ametkondlike keerdukäikude läbimine võtta aega terve aasta.

Henrikssoni sõnul on välismaalasel Eestis siiski lihtsam toime tulla kui Lätis ja Leedus.

Samas tuleb Henrikssoni ütlust mööda luua positiivne keskkond inimestele, kes võiksid siia tulla ? nad peaksid end siin hästi tundma.

Võõraste tulekuks peab olema valmis ka Eesti laiem üldsus. Inimestes peaks soosima tolerantse suhtumise tekkimist, et nad ei võõrastaks inimesi, kel pole samasugune rahvuslik ja kultuuriline taust kui neil endil.

Unustada ei tohi ka Eestisse tulevate inimeste ootusi ja valmisolekut, et nad ei kardaks riiki, kuhu nad tulevad. Välismaalased peavad tahtma siin töötada. Tuleb luua motivatsioon, et nad tahaksid siia tulla.

Henrikssoni sõnul peab alustama Eesti tutvustamisest, sest isegi Euroopas pole inimestel suurt aimu, mis ja kus on Eesti. Alles Stockholmis teatakse, kus Eesti asub.

Eesti peab kasutama oma soodsat geograafilist asukohta enese tutvustamisel. Eesti on keskne punkt Venemaa ja muu Euroopa vahel. See on faktor, mida rõhutades on võimalus tekitada potentsiaalsetes töötajates huvi riigi vastu, toonitas Henriksson.

Positiivne hoiak peaks tulema igalt poolt, kuid alustada võiks poliitikutest ja riigiasutustest. Kõige tähtsam on aga ajakirjanduse hoiak, meedia aitab luua imagot ? lehti loevad kõik. Siinkohal peab mõtlema nii siseriikliku kui välismaise pressi peale. Info on väga laiale ringile kättesaadav. Kui ajakirjanduses loodud mulje on positiivne, kujuneb selle kaudu ka hea maine.

Henriksson meenutas, et kolm-neli aastat tagasi kirjutati Soomes negatiivseid lugusid Eestist. Ta rääkis, kuidas Eestis tegutsevad Soome ettevõtjad kutsusid Eestisse kõik sel teemal kirjutavad ajakirjanikud. ?Rääksime neile, et ajakirjanduse negatiivne hoiak takistab kahe riigi suhete arengut ja takistab äri. Peaaegu võimatu oli leida head spetsialisti, kes nõustunuks siia tööle tulema, sest kõik kartsid. Sõnum läks hästi läbi,? ütles Henriksson. Juba poole aastaga muutus pilt päris palju.

Esimene küsimus on turvatunde loomine, et inimene lihtsalt ei saaks rumala juhuse tõttu peksa ? ka sellest räägitakse mujal.

Riigisisest valmisolekut luues ei tohi võõrast karta. ?Ära karda, ole avatud. Võta ta vastu ja ole sõber,? toonitas Henriksson. Eestil peab olema valmisolek uue info kasutamiseks. Uut infot saavad tuua välismaised spetsialistid. ?Juuruta uusi kogemusi,? kutsus Henriksson üles ettevõtjaid.

Eesti peab veel avatumaks muutuma. Soomes on SKP mitu korda suurem kui Eestis. Et Soomele järele jõuda, vajab Eesti palju spetsialiste ? ei saa teha ainult allahanget. Tööjõu hulk Eestis on aga piiratud. Kui Eesti tahab kasvada, peab ta ka sisse tooma oskajaid inimesi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing