IPO ehk börsi lävepakk

Tõnis Oja 30. november 2001, 00:00

Kui ettevõte pole varem avalikult aktsiaid emiteerinud, siis nimetatakse uute aktsiate emiteerimist esmaseks avalikuks emissiooniks (initial public offering ehk IPO). Pärast avaliku esmaemissiooni toimumist muutub ettevõte avalikuks ning selle aktsiatega hakatakse kauplema börsil, ehk toimub aktsiate järelkauplemine.

Nagu öeldud, on ettevõtte IPO peamiseks põhjuseks vajadus lisakapitali järele. Peale otsese lisakapitali saamise on ettevõtte börsil noteerimisel ka muid plusse. Börsil oleval ettevõttel on edaspidi tunduvalt lihtsam teha lisakapitali hankimiseks uusi aktsiaemissioone kui börsil mittenoteeritud eraettevõttel. Kuigi see, et ettevõtja müüb enda loodud või enda juhitava firma aktsiaid, võib olla halb signaal väikeaktsionäridele, sest seda võidakse tõlgendada kui enese päästmist uppuvalt laevalt, on ettevõtte omanikul tihti vaja raha muude projektide alustamiseks või lihtsalt hea elu nautimiseks. Börsiettevõtte aktsiate müük on tunduvalt hõlpsam kui tavalise eraettevõtte aktsiate müük. Pealegi jääb tavaettevõtte aktsiate müügi puhul alati võimalus, et aktsiad müüakse liiga odavalt.

Börsil noteeritud ettevõttel on alati hõlpsam leida ?kosilasi? ehk potentsiaalseid ühinejaid või ülevõtjaid, sest börsiettevõtted on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all ja neid on kergem märgata. Avalikkuse tähelepanust tuleneb üks olulisemaid börsiettevõtte eelised. Avalikkus lihtsustab ettevõttel saada tuntuks ning aitab seega kaasa firma toodete ja teenuste müüginäitajate kasvule.

Kahtlemata on börsil noteerimisel terve rida miinuseid, millest olulisim on vast see, et ettevõtte senised omanikud peavad kasumit hakkama jagama sadade, tuhandete või isegi miljonite väikeaktsionäridega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:08
Otsi:

Ava täpsem otsing