Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kanaari saared täis üllatusi

Ulvi Tüllinen 30. november 2001, 00:00

Atlandi ookeanis asuvast Kanaaride saarestikust on tuntuimad saared kaunite randadega Gran Canaria ja Fuerteventura, lopsaka loodusega Tenerife ja kuumaastikuline Lanzarote. Lisaks sellele kuuluvad aga Kanaaride hulka ka väiksemad ja vähem tuntud saared La Palma, La Gomera ning El Hierro. Kõik Kanaari saarestiku saared on täiesti omanäolised vaatamata ühesugusele tekkeloole.

Gran Canariat peetakse kõige turistisõbralikumaks ja mitmekesisemaid puhkamisvõimalusi pakkuvaks saareks. Ühteviisi lõbusalt võib seal aega veeta mööda kauneid mägesid või Tuhande Palmipuu orgu ringi sõites, kaameli- või d?iibisafaril rappudes, kalaretkel või merel jahisõidul.

Vaid 1533 ruutmeetri suuruse pindalaga Gran Canaria lõuna- ja põhjaosa erinevad nii oma looduse kui ka ilmastikutingimuste poolest. Niiskema ja pisut jahedama kliimaga saare põhjaosas on saare taimestik oluliselt rohelisem ning lopsakam kui saare lõunaosas. Saare looduslik uhkus on kahtlemata saart poolitav El Cumbre mäeahelik ja saare kõrgeim mäetipp ? 1817 m kõrgune Roque Nublo mägi ehk Udumägi, mäekülgi katvad kaktuselised ja unikaalsed kanaari männi metsad. Kanaari mändide kuni 30 cm pikkused õhuniiskust endasse imevad okkad aitavad reguleerida niiskusetasakaalu kuivas pinnases.

Eriti kauniks muutuvad mäeküljed varakevadel jaanuaris-veebruaris, kui orud ja mäeküljed muutuvad mandlipuude, salvei ning lavendliõitest kirjuks õitemereks.

Kohalikuks imeks peetakse Tuhande Palmipuu orgu, kus sügaval oru põhjas järgneb kilomeetrite viisi ühele palmisalule teine ning kuhu kohalikud on osavasti looduslikke tingimusi ära kasutades rajanud palmisalude varju nii romantilisi einestamiskohti kui kaamelifarme.

Soojema kliimaga lõunaosas on kuivuse tõttu loodus vähem lopsakas, seevastu võib seal kohata kilomeetritepikkuseid liivarandu. Tõsi, liiv on vulkaanilise päritolu tõttu harjumuspärasest valgest liivast pisut tumedam, küll aga võib saare ühes tuntuimas turismikuurordis Maspalomases näha rannal liivaluidetega aafrikapärast 8 kilomeetri pikkust minikõrbe.

Siiani elab põliste saareelanike guanshide kombel mäekülgedel paiknevates koobastes ligi 70 000 inimest. Tegemist ei ole aga sugugi saare kehvikute, vaid kesk- või kõrgklassi esindajatega, kellest paljudel on lisaks koopamajakesele ka korter pealinnas Las Palmases või saare rikkaimas linnas San Bartalomes.

Kohalikud ärimehed on mitmed esivanemate koopad oskuslikult ärilistel eesmärkidel ära kasutanud ning ehitanud need ümber kooparestoranideks, kuhu viiakse turistid tutvuma esivanemate eluoluga ning pannakse nende kombel pidutsema. Vulkaanikraatrisse rajatud uhkete valgete majadega San Bartalome on läbi aegade olnud saare rikkaima elanikkonna elupaik, kuhu kohalikud soovitavad turistidel naljaga pooleks minna otsima rikast pruuti või kavaleri.

Kontrastiks mägiküladele ja -linnadele on Gran Canaria pealinnas Las Palmases igati kaasaegne kaubanduskeskus ja mäekülgedel asuvad värvilised majakesed ühendatud ajaloolise vanalinnaga, kuhu kuuluvad nii kirikud, katedraalid, muuseumid, Piiskopipalee kui ka hubased vabaõhukohvikud ning tuntud moeloojate butiigid.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:12
Otsi:

Ava täpsem otsing