Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Progresseeruv tulumaks on vajalik
Arvan, et pigem on edukas Eesti selline, kus kõigil, kellel on vähegi annet, on võimalik ennast arendada. Et meil on hästi palju haritud inimesi. Et sotsiaalne kapital oleks võimalikult suur.
Olukord Eestis. Elanikkonna kihistumine Eestis aina suureneb, suureneb ka sotsiaalne ebavõrdsus. Kuigi meil on proportsionaalne tulumaks, julgen ma väita, et maksukoormus ei ole jaotunud päris proportsionaalselt, vaid on pigem regresseeruv maksustamine. Julgen ka väita, et meil pole päris õiglane maksusüsteem. Kui vaadata koos tulumaksu ja käibemaksu, siis kõige suurem maksukoormus on neil, kelle kuusissetulek on 4000?10 000 krooni. Järgnevalt ülevaade maksusüsteemi viiest soovitavast omadusest:
Majanduslik efektiivsus. Proportsionaalne tulumaksusüsteem koos käibemaksuga on soodustanud säästmist ja investeeringuid ettevõtlusse. Teisest küljest: igasugune tulumaks, ka proportsionaalne tulumaks, on siiski moonutuslik maks ja selle progressiivseks muutmine suurendab maksu majanduslikku ebaefektiivsust. Tulumaksu majandusliku efektiivsuse suurendamiseks peab olema võimalikult vähe erisusi maksustamisel.
Administratiivne lihtsus. Maksu administreerimise raskusi põhjustavad maksuerisused, mitte maksuastmed. Tänu tänapäeva infotehnoloogia vahenditele on progresseeruva tulumaksu administreerimine peaaegu sama lihtne kui proportsionaalse maksu administreerimine.
Paindlikkus. Praegune proportsionaalne tulumaks pole üldsegi paindlik. Kui hinnad on stabiilsed, kutsub progressiivne maksusüsteem esile ?automaatse? stabiliseerumise. Kui sissetulekud mõõnaperioodil langevad, langeb kas keskmine maksumäär ja sissetulekute kasvades maksumäär tõuseb.
Poliitiline vastutus. Maksud, mille maksja on teada, on paremad kui maksud, mille maksja on anonüümne. Inimesed tunnetavad väga hästi, et maksavad riigile kuus miljardit krooni tulumaksu, aga seda, et nad maksavad ka üheksa miljardit krooni käibemaksu, eriti tähele ei pane. Inimesed ei arvuta üldjuhul kunagi, kui palju nad kokku riigile makse maksavad. Kui inimene tunnetab, et ta maksab riigimakse, siis esitab ta valitsusele ka suuremaid nõudmisi, suurendades poliitikute vastutust.
Õiglus. Õiglusest rääkides kasutatakse horisontaalse ja vertikaalse õigluse printsiipi. Horisontaalne õiglus tähendab, et kõiki oluliste omaduste poolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt. Vertikaalse õigluse kohaselt on mõned inimesed võimelised maksma kõrgemaid makse ning nad peaksidki seda tegema. Neil, kes on juba saavutanud suurema sissetulekute taseme, on iga järgmist miljonit kergem teenida, seetõttu nende vastutus ühiskonna ees on suurem ja seetõttu üldiselt enamikus demokraatlikes riikides on jõutud selleni, et kohaldatakse vertikaalse õigluse printsiipi.
Kokkuvõte. Stabiilse ja turvalise ühiskonna saavutamiseks peab kehtestama progresseeruva tulumaksu. Progresseeruv tulumaks on õiglasem, ta tagab poliitilise vastutuse ning maksusüsteemi paindlikkuse. Kui tulumaksusüsteemi tuua sisse vähe erisusi, ei muutu proportsionaalne tulumaks ka oluliselt ebaefektiivsemaks.
Rein Järvelill
Rahvaerakonna Mõõdukad aseesimees