Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Reiljani looduspisik ajab metsa jahile

Mari Sarv 30. november 2001, 00:00

Kõik jahimehed armastavad loomi, loodust ja metsa. Püssiga loomi taga ajada pole alati metsamineku peaeesmärk ? oluline on ka loodus, hea seltskond ning kõik muu jahimeheeluga seonduv. ?Jahil ja saunas on kõik võrdsed,? teab riigikogu jahiseltsi esimees Reiljan. Pole vahet, kes ülemus või alluv, kes koalitsioonis või opositsioonis.

Jahi käigus näeb metsas kohti, kuhu muidu iial ei satuks. Vana metsamehe ja endise keskkonnaministrina märkab Reiljan metsas ulukit oodates, kus on vaja raiet teha või kuidas seda on tehtud, vaatab erinevaid metsatüüpe ja loomade käimisi. Mida rohkem sedasi metsas käia, seda paremini õpib loodust ja loomade elu tundma ning seda parem on ka jahiõnn.

Ka VIP-jahtides pole Reiljani sõnul saak oluline. See jagatakse kohalike meeste vahel või jäetakse jahiloa omanikule, ülejäänud seltskond võtab kaasa stressivaba meeleolu ja loomulikult jahitrofeed: looma laskja saab sarved, naha, kolba, kihvad või mis konkreetse looma juures trofeed on.

Reiljan ütleb enda kohta, et teda kisub metsa rohkem looduspisik, loomal laseb ta, kui vähegi võimalik, elada. Siiski on jahitrofeid Reiljani kodu kaminasaali aastatega kenake hulk kogunenud, eriti uhke on ta viieharuliste põdrasarvede üle ? Hiiumaal 1997 lastud põdrapullilt. Kokku on tal kolmed pullisarved. Lasknud on ta veel sokku, metssiga, faasanit? Faasanijaht on Eestis omaette meelelahutusäri, kuna metsikult faasaneid ei kasva. Jahi jaoks kasvatatakse neid spetsiaalselt ning lastakse siis metsa lahti: minge ja jahtige!

Karu pole Reiljan lasknud. Karujahil on käinud ja otti näinud, aga ise maha lasknud mitte. Kord oli tal karujahil võimalus näha, kuis Läti president Guntis Ulmanis vaatas karu, silmad suured kui tõllarattad, kuid püssi palgele ei tõstnud. ?Ulmanis on Siberis käinud mees, tal on karu vastu austus,? tõlgib Reiljan presidendi lummatust.

Jahiõnn on kas looma või jahimehe päralt. Reiljan teab hästi, et loom võib kahekümne sammu kaugusel olla, n-ö kindel laks, aga kui õnn on sel päeval temaga, läheb kuul ikka mööda, vastu kõiki füüsika- ja tõenäosusseadusi. On juhtunud sedagi, et kuul teeb silmaga nähtava lühikese laisa kaare ja potsatab looma nina ette maha.

Siiski tuleb jahil arvestada paljude reeglite, seaduste ja seaduspärasustega. Iial ei tohi lasta end jahikirest haarata ja tulistada looma, kui on õrngi kahtlus, et laskesuunas on inimene.

Tavaks pole lasta emast looma, tema ülesanne on liiki jätkata. Jahimees teab, et ema tuleb alati karja ees ning teised tema järel. Nii et kui põdralehm pea põõsast välja pistab, tuleb küll sõrm päästikul hoida, kuid mitte lasta. Varem või hiljem tuleb ka vasikas või mitu, neid juba lastakse.

Jahimehe suurim südametunnistuse piin on see, kui haavatud loom metsa jääb. Enamasti seda küll ei juhtu ? kui loom pihta saab ja minema kõnnib, otsitakse ta, kui vähegi võimalik, üles ja lastakse maha. Haavatud loom on ohtlik ? mitte ainult kiskja, vaid ka väike jänes võitleb oma elu eest lõpuni.

Eesti metsades Reiljanil täitmata unistusi pole, siin on kõik tehtud. Unistused jäävad lõuna poole ? kord tahab ta Aafrikas ära käia ja vaadata, kuidas savannis loomade elu käib. Tähtis pole kedagi maha lasta, tahaks lihtsalt minna binokliga kohale ja kõik oma silmaga ära näha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:12
Otsi:

Ava täpsem otsing