Riik peab võitlema oma turuosa suurendamise eest

Mille pärast riigid maailmas konkureerivad? Mõjuvõimu, turuosa ja raha pärast. Majanduse turuosa üheks mõõdupuuks on raha sissevool riiki, mis sõltub ekspordist, turismist ja välisinvesteeringutest. Kuigi kõikidel riikidel on üks eesmärk ? olla konkurentsivõimeline ja suurendada oma mõjuvõimu, on Eesti majandusarengu piiranguks liiga väike siseturg ja tundmatus mujal maailmas. Seega, selleks, et äri õitseks paremini on vaja Eestit tutvustada.

Info Eesti kohta. Negatiivne info levib nagu viirus. Ükskõik mida me selle ärahoidmiseks ei tee, sellest pole kasu. Nt metanooli joomine, Estonia katastroof jne on rahvusvahelisele pressile kui maiuspala, mida nad levitavad nii kuis jõuavad. Positiivset infot tuleb aga seevastu kohelda nagu kapriisset toalille ? paigutada õigele kohale ja regulaarselt kasta.

Eesti puudused:

Informatsioon Eestist ? ?Who Cares!? See reklaamlause on just hea näide sellest, et Eestil puudub identiteet. Pole ühtset positiivset sõnumit, mida Eesti kohta võiks kõik rääkida.

Pole raha ? See on igavene probleem. Mitte kunagi ei ole raha piisavalt ja seni kuni kestab mõtlemine, et raha tuleb ümber jagada, mitte et seda tuleks juurde teha, see probleem ei muutu.

Miks Eestisse investeerida? Põhjuseid kindlasti palju, kuid üheks kõige suuremaks trumbiks on tulumaksusüsteem. Investeerimiseelis on just tuntud riikidel, ja riikidel, kes suudavad ennast tuntuks teha stabiilsetena.

Riigi tuntus toetab toote müüki. Kuna hea toode (firma) tutvustab riiki ja aitab selle imagot parandada, on ka eksport nii majanduse kui ka riigi jaoks ellujäämise kriteerium nr 1. Ei tohi unustada, et hea toode tutvustab iseenesest riiki positiivselt ja vastupidi, hea riik aitab kaasa hea toote müümisel.

Raha riik ja heaolu rahvale. Rahva heaolu saavutame valemi järgi (v+e+t= töökohad) välisinvesteeringud +eksport+turism=töökohad. Kõige olulisem on siinkohal seada eesmärgid, kas olla Lätist ja Leedust paremad või jõuda järele Soomele? Eesti riigi üheks suuremakas probleemiks ongi koostöö puudumine, mis on takistuseks nii ühiste eesmärkide püstitamisele kui ka arengukavade ellurakendamisele. Ainsad kokkulepped sünnivad kas kriisiolukorras.

Raha püütakse rahaga. Suurt raha meelitatakse väikse rahaga ja mida piiratumad on ressursid seda väiksem on ka juurde kasv. Samas aga oleme olukorras, kus meil puuduvad alternatiivid ning käed rüppes istumise asemel oleme sunnitud selle väikse rahaga püüdlema väikse kasvu poole.

Eesti Tuntuks. Ei ole imerohi, kuid see on vältimatu eeldus Eesti riigi heaolule.