Silmad lahti ja mõttelend vabaks

30. november 2001, 00:00

?Selle asemel, et tehnoloogiat sisse osta, võiks Eesti pigem muutuda tehnoloogiat teistele müüvaks riigiks,? väitis foorumil kunagine peaminister Mart Laari nõunik ja praegune IT Kolled?i õppejõud. Praegu kujunevad tehnoloogiate rakendused oluliseks konkurentsieeliste loomise allikaks, rääkis Viik. See käib kõigi majandusharude kohta.

?Mina sooviksin, et kui meid aastaid tagasi ümbritsesid metallilaamad, siis võiks sama juhtuda meie tehnoloogiliste rakendustega,? väitis Eesti tuntuim IT-asjatundja. ?Kus nende eksport on sedavõrd märkimisväärne, et imestatakse, kust need rakendused tulevad.?

Viigi väitel ei kujune rakenduste otsimine sugugi nii raskeks, kui võiks pealtnäha arvata. ?Tuleb käituda täpselt nii, nagu Pipi Pikksukk spunki otsides ? silmad avatud ja mõttelend vaba.?

Viigi väitel ei muudaks tehnoloogia müümine küll meie väliskaubandusbilanssi, küll aga kasvataks kapitali ja tööjõu tootlust. Kõrgem tööjõu tootlus aga tähendab kõrgemat palka, heaolu levikut ning riigile rohkem makse.

Sinine unistus Eestist kui tehnoloogiat eksportivast riigist tähendab muidugi erinevates valdkondades tehnoloogia juurutamist. Viigi arvates aga ka keskendumist juurutamise õppetundidele. Neid õppetunde peaks väga väärtuslikeks hindama. Need võiksid omakorda kujuneda teatud mõttes ekspordiartikliks.

Kui me oleme investeerinud oskusteabe importi, on seda võimalik käsitleda investeeringuna ka oskusteabe ekspordi kaudu, väitis Viik.

?Meie tehnoloogiaedu müüjateks Kasahstanis, Valgevenes jm on Iiri või Poola firmad,? ütles ta. ?Nad müüvad seal Eesti kogemusi. Kurb.?

Viigi arvates võib tehnoloogiliste lahenduste sisseostmist väikeriigi puhul lühikest aega mõistetavaks pidada.

Eelkõige olid sisseostetud tehnoloogilised lahendused vajalikud riigivalitsemise kaasajastamiseks, reformideks. Pikema aja jooksul muutub see sisemajanduses kasutades halvavaks. Eriti juhul, kui sisseostetud tehnoloogiale tuginedes ei kasva teenuste, kaupade eksport.

N-ö kerginnovatsioonist rääkides tuleks võtta peegel ja endalt küsida, milliseid lahendusi minu ettevõte on võimeline kas oma kontsernisiseselt levitama või välisturgudele edasi müüma, rääkis Viik.

Linnar Viik on Eestis avalikkusele tuntud kui koolide arvutiõppe programmi Tiigrihüpe elluviija. Ta on Eestis paljuski kujunenud infotehnoloogia sünonüümiks. Üks tema juhtmõtetest kõlab, et infotehnoloogia kujuneb riigi sisemajanduse kogutoodangu märkimisväärseks kasvatajaks ning oluliseks vahendiks riigivalitsemise ja muude juhtimiskulude kokkuhoiul.

?Tehnoloogia on see lõkketuli, mille umber tulevikus juttu vestma kogunetakse,? meeldib talle öelda. Teadmisest saab kultuse osa ning staatuse sümbol. Kasum tuleb nüüdsel ajal ja tulevikus ajudest. Infotehnoloogiavastane hävitav jõud aga peitub keskkondades, mille rikkus tuleb loodusvaradest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing