Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

03. detsember 2001, 00:00

Eesti Energia arvestab hinna kujundamisel järgmist:

  • Jaotusvõrgu põhivara amortisatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud maksimaalne periood on 40 aastat. EE jaotusvõrgu tegelik keskmine vanus: 70 võrgust vanem kui 20 aastat. Jaotusvõrgu põhivara väärtus 4700 mln kr. Senise vähema investeerimise tõttu regulaarsest investeerimisprogrammist mahajäämus 20 põhivara väärtusest ~1 mld kr ulatuses.
  • Tarbitud elektri kogusest sõltumatud püsivad kulud on aastas 756,7 mln kr. Püsivad kulud sõltuvad tarbimiskohtade arvust ja kliendile ehitatud elektrivõrgu läbilaskevõimest (amprites).
  • Klientide tarbimiskohtade arv on 584 900
  • Klientide liitumispunktide võrguühenduse summaarne maht on 7,5 miljonit amprit. (Järeldused: 1. tarbitud elektrist sõltumatud püsikulud iga tarbimiskoha kohta kuus 107,8 kr+KM; 2. tarbitud elektrist sõltumatud püsikulud iga võrguühenduse ampri kohta kuus 8,3 kr+KM.)
  • Elektri omahind 44 s/kWh ja selle madalpinge tarbijani ülekandmisega kaasneva kao hind 7 s/kWh+KM. (Eesti Energia)

  • Mitte väga kauges tulevikus on Eesti elekter kõige kallim kogu Läänemere regioonis. Kõige rohkem teeb muret periood pärast 2005. a. Sinnamaani peab Eesti Energia ostma Narva jaamadelt vähemasti 90 riigi tarbest. Kahe uue ploki ehitamiseks võetakse laenu üle 4 mld krooni. Selle tagasimaksmine toimub aga elektrihinna arvel. Need kaks plokki summaarse võimsusega 430 MW katavad pärast 2005. a aga hädavaevu Eesti püsikoormuse vajaduse. Peagi tuleb investeerida järjekordsed 4 mld jne. See tähendab järjest uusi laene ja nende tagasimaksmist. Kui me ei suuda põlevkivienergeetikasse pidevalt miljardeid investeerida, jääb ainsaks alternatiiviks ost Venemaalt. Talvel on Venemaa loodeosas juba praegu elektrienergia vajadus vaevu kaetud. Ka Leedule ja Lätile ei saa loota. Kui 2005 Ignalina I reaktor suletakse, katab kolme Balti riigi elektrienergia bilanss vaevu vajadused. Akadeemik Mihkel Veiderma (Luup, nr 10, 2001)

  • Uued elektritootjad peletab eemale EE monopoolne struktuur. Ta kontrollib 98 ulatuses nii tootmist kui valdab liine. See on probleem! Tal pole mitte ühtegi majanduslikku põhjust teisi tootjaid juurde lasta. Ükski investor ei tule ei täna ega homme meile mingit elektrijaama tegema. Nii olemegi 4?5 aasta pärast lõhkise küna ees. Oleme ehk küll moderniseerinud 500 MW, aga uusi tootjaid pole. Meil pole põlevkivivõimsust, et tarbimist katta. See on kõige hullem, mis saab ees olla. Energeetikaspetsialist Arvi Hamburg (Luup, nr 10, 2001)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing