Parim aeg elamukrundi ostmiseks

Siim Mesila 03. detsember 2001, 00:00

Uuel aastal jõustuva käibemaksuseaduse muudatuste tõttu ilmutavad uuseramurajoonide arendajad küll vaoshoitult, kuid siiski kõrgendatud huvi realiseerida võimalikult palju krunte veel käesoleva aastanumbri sees, sest nii ei tule riigile tasuda käibemaksu. Kuigi ametlikult pole keegi müügi edendamiseks hindu alandanud, on krundimüügi madalperioodi ning veel kehtiva käibemaksuvabastuse tõttu ostjatel aasta viimasel kuul parimad eeldused soodsate ostutingimuste saamiseks. Seega, kui on plaan lähiajal hakata uut kodu rajama, ei tasu krundi soetamist edasi lükata, kuna uus käibemaksuseadus toob uuest aastast tõenäoliselt kaasa umbes 10 hinnatõusu.

2001. aastal kasvasid enamiku uute eramurajoonide müügitulemused. Hinnanguliselt on kruntide läbimüük Tallinna ja selle lähipiirkonna valdade suuremates arendusprojektides ligi 40 ühikut kuus, mis ületab varasemate aastate näitajaid kohati lausa kordades. Kuigi viimase poolaasta jooksul on müüdud hulgaliselt rekordkõrgete hindadega elamukrunte, pole domineeriva nõudluse tõttu odavama hinnaklassiga kruntide ja eramute üldine hinnatase siiski tõusnud. Mitme uue, senisest soodsama hinnaga eramurajooni üheaegne turuletulek on piiri pannud ka vanemate eramute hinnatõusule. Edaspidi saab see jätkuda vaid asukoha väärtustumise kaudu.

Ootuspäraselt on läinud väga hästi soodsa hinnaklassiga valmiseramute müük. Nelja-viie kuuga realiseeris Merko Peremaja projekt Teelahkme rajooni rajatud 51 eramut, mis olid müügis hinnaga 1?1,4 miljonit krooni. Broneeritud on ka enamik Tiskre tee noorperedele mõeldud 84 eramust, mille rajamist Tallinna linnavalitsus koostöös KMG Ehitusega alustas käesoleval sügisel. Ostjate suure huvi tõttu pole need projektid suutnud rahuldada olemasolevat nõudlust, mistõttu ei ole ka uute, sama äriideega konkurentide turule sisenedes karta ülepakkumist.

Mitmekümne uue elurajooni üheaegne aktiivne rajamine Tallinna ja selle lähiümbrusesse on teinud konkurentsi tihedamaks kui kunagi varem. Kinnisvaraarendajaid sunnib see üha uute ideede ja lahenduste otsimisele, et leida turul puuduvaid ni??e. Positiivse trendina on tihe konkurents pannud arendajaid üha enam jälgima ostjate soove ja nõudlust, mistõttu varasematel aastatel suhteliselt juhuslikult turule paisatud elurajoonid on asendumas selgelt läbimõeldud kontseptsiooni ja sihtgrupiga projektidega.

Senisest enam on hakatud mõtlema ka kõige laiapõhjalisema kliendigrupi ? hinnatundlike ostjate nõudmistele, mis on viinud üksikute õnnestunud projektide ülieduka realiseerimiseni (nt E.L.L. Kinnisvara Peremaja projekt, kinnisvarafirma Uus Maa Altmetsa elurajoon jt).

Nõuanne võiks olla küll selline, et klientidel, kes soovivad elamukrunti osta, tasuks keskenduda hinna üle tingimisele, sest arendajad soovivad võimalikult paljudest kruntidest lahti saada enne nende müügi käibemaksuga maksustamist. Otseselt see praegu küll tehingute hindades ei väljendu, sest tundub, et inimesed ei ole endale seda loogikat veel teadvustanud.

Vaevalt uuest aastast elamukruntide hinnad üleöö 18 protsenti tõusevad, sest ma kahtlen, kas klient on valmis nii järsuks hinnatõusuks. Mõned arendajad ei pruugi alguses üldse hinda tõsta ja katavad käibemaksunõude oma kasumi arvelt. Tõenäoliselt valitakse selline taktika, et kruntide ruutmeetrihinnale pannakse käibemaksu osa aja jooksul lihtsalt vaikselt otsa.

Üldiselt võib öelda, et suhteliselt suure ja laias hinnaskaalas elamukruntide pakkumise tõttu pole nende hinnad viimasel ajal oluliselt tõusnud ning nõudlusest tingitud hinnatõusu on raske ka lähitulevikus ette näha. Atraktiivsed krundid on juba praegu niivõrd kallid, et pole mingit põhjust nende hindade tõstmiseks.

Praegu tavatsetakse käsitleda käibemaksuseaduse muudatusi kõige mustema võimaliku stsenaariumi järgi, ent kuigi seadus peaks 1. jaanuaril 2002. aastal jõustuma, puudub praegu selle rakenduskord. Vastuseta on näiteks küsimused, kuidas välditakse nn üleminevate asjade topeltmaksustamist, mida mõistetakse esmakasutuse all, mida seaduse käsitluses mõistetakse krundi nimetuse all jmt.

Minu teada on üks parlamendi fraktsioon teinud riigikogule ettepaneku käibemaksuseaduse jõustumine edasi lükata, kuni probleemid ja ebaselgus lahenduse leiavad. Igatahes on selge, et arendajad küll ei tõtta käibemaksu osa müüdavale varale lisama, kuid samas ei soovi nad ka loobuda oma kasumimarginaalidest. Kui seadus jõustub praegusel kujul, siis tekib selle rakendamises vaakum, kuid ma usun, et mingisugune lahendus siiski leitakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing