Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pealinn ja meri mõjuvad ostjatele magnetina
Kinnisvaraturu ja laenude regionaalsed struktuurid on küllalt sarnased ja ilmutavad võrreldes majanduse kui tervikuga suuremaid regionaalseid kontraste.
Kinnisvaraturg on oluliselt enam kontsentreerunud Tallinna ümbrusesse kui majandus tervikuna. Nii hõlmab Harjumaa kinnisvaraturg ligi 75, SKP vaid 60 kogu Eesti mahust (Harjumaa elanike arv on umbes 40 Eesti elanikkonnast).
Eriti terav on kontrast võrreldes Kirde-Eestiga, mis hõlmab 11 SKPst, kuid vaid 3 kinnisvaraturu kogukäibest. Ka Kesk-Eestiga võrreldes (vastavalt 8 ja 4).
Üheks oluliseks regionaalsete erinevuste põhjusteks kinnisvaraturul on tõenäoliselt välisnõudluse olemasolu või selle puudumine. Kirde- ja Kesk-Eestis on oluliselt madalam ka laenude osakaal SKPs, mis omakorda pärsib nii kinnisvaraturu kui majanduse arengut. Tegemist on omamoodi suletud ringiga, kus laene antakse vähe, sest tagatiste väärtused on madalad.
Majanduse ja kinnisvaraturu kontsentreerumine Tallinna ümbrusesse süveneb, kuid kinnisvaraturul on see toimunud oluliselt kiiremini kui majanduses tervikuna. Kinnisvaratehingute koguväärtuses on Põhja-Eesti osakaal kasvanud 1995.?2000. a 59-lt 76ni. SKPs on Põhja-Eesti osakaal kasvanud 1996.?1999. a 57-lt 59ni. Siiski, 2001. a I poolaasta andmed kinnisvaraturul näitavad kontsentreerumise peatumist.