Pohlaku müüt püsib vassimistel

Peeter Raidla 03. detsember 2001, 00:00

Selguse saamiseks segases olukorras on 14 jalgpalliklubi tulnud välja algatusega kutsuda 20. detsembril kokku Eesti Jalgpalliliidu erakorraline kongress. Põhjuse selleks andis kolm aastat tagasi vastuvõetud põhikiri, mille kohaselt pidi kongress toimuma hiljemalt 14. novembril.

Ootamatult selgus, et tänavu suvel oli Aivar Pohlak üritanud jalgpalliliidu põhikirja muuta ning esitanud Tallinna linnakohtu registriosakonnale ka vastavasisulise taotluse. Pohlak soovis pikendada kongressi kokkukutsumise aega seniselt kolmelt aastalt viiele aastale.

Registriosakond jättis siiski avalduse rahuldamata, leides, et registripidaja ei saa taotletud kannet teha, kuna samal alusel ja sama põhikirja kinnitamise kuupäevaga on juba aprillis 1999 kandeotsus tehtud.

Pohlaku oponendid leiavad, et tegu on võltsimisega. Ning selle eesmärk on üks ? hoida kuni Lilleküla staadioni valmimiseni jalgpalliliitu oma võimu all, et selle kaudu saada staadioni valmisehitamiseks miljoneid kroone, mida rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid eraldavad kogu Eesti jalgpalli arenguks.

?On alust arvata, et koos juunis 2001 esitatud kandeavaldusega esitati registrile võltsitud dokumente, milles sisaldusid ebaõiged andmed ning siin võib olla tegemist kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteoga,? kinnitavad erakorralise kongressi kokkukutsujad.

Dokumentidega tutvunud vandeadvokaat Mikk Lõhmus kinnitab samuti, et Pohlaku poolt tänavu suvel registriosakonnale esitatud dokumendid on vastuolus jalgpalliliidu kongressi otsustega. ?Kõigepealt tuleb ära kuulata juhatuse seisukoht ning selgusele jõuda, kuidas sellised dokumendid sündisid. Siis saab vaadata, kas on põhjust kriminaalasja algatamiseks,? arvab Lõhmus. ?Minu jaoks on siin igal juhul tegu pretsedenditu juhtumiga, kus taheti volitusi omamata muuta ühingu alusdokumente.?

Kultuuriministeeriumi spordiosakond on võtnud konflikti suhtes eemalseisja hoiaku. ?Me võtsime meilegi saadetud kirja teadmiseks,? sõnab ministeeriumi spordiosakonna nõunik Edgar Palta. ?Me saame üksnes kontrollida riigieelarvest liidule eraldatud raha kasutamist ja seni pole sellega mingeid probleeme olnud. Riigieelarvest on tänavu jalgpalliliitu toetatud 2,3 miljoni krooniga.?

?Pohlak teeb üha rohkem vigu, ta on aru saanud, et kogu see asi võib tema jaoks täbaralt lõppeda,? leiab FC Levadia president Viktor Levada. ?Seepärast ta sõidabki praegu mööda Eestimaad ning teeb jalgpalliklubides selgitustööd, jagades vasakule ja paremale lubadusi tulevikus klubide rahaprobleeme leevendada.?

Jalgpalliklubi Narva Trans president Nikolai Burdakov, kes samuti erakorralise kongressi kokkukutsumise avaldusele alla kirjutas, ongi nüüd toone alla võtnud: ?Tegutsen kaugel Narvas ja ma ei soovi Tallinna kemplustesse sekkuda.? Siiski kinnitab ka tema, et kui jalgpalliliit andis meistriliigas mängivale Narva Transile 1999. aastal 67 000 krooni ja sel aastal üldse mitte midagi, kui kultuuriministeeriumi poolt tulnud 30 000 krooni mitte arvestada, siis järgmiseks aastaks on Pohlak lubanud 320 000 krooni.

Ka Tartu Tammeka jalgpalliklubi peatreener Hillar Otto kinnitab, et kogu probleem on rahas: ?75 protsenti jalgpalliliidu rahast läheb FC Florale ja mõistagi see meile ei meeldi. Nüüd käis Pohlak meie juures ja pakkus välja uue rahastamisskeemi, millega me oleme põhimõtteliselt nõus.?

Pohlaku oponendid on veendunud, et vassimised said alguse 1998. aastal toimunud viimasel jalgpalliliidu kongressil. Sel ajal kuulus liitu 66 klubi. Osavõtjate registreerimislehelt ilmneb, et Aivar Pohlak ise esindas siis kuut klubi, sealhulgas klubisid Maardu Levadia, Dünamo ja Marlekor, mille esindajad eitavad praegu volituste andmist Pohlakule.

Pohlaku üks assistentidest Anne Samarüütel esindas kolme klubi ja teine assistent Tiina Samarüütel viit klubi, FC Flora mäned?er Tarmo Lehiste esindas kolme klubi, FC Flora sekretär Diana Braun ühte klubi ja toonane pressisekretär Andrus Allika samuti ühte klubi. Kusjuures nende klubi hulgas ei olnud FC Flora omanikku FCFi, keda esindas Kati Kiil, kes lisaks esindas ka Valga klubi.

Kui veel arvestada, et 17 klubi oli üldse esindamata ning mitut klubi esindasid Pohlaku kolleegid jalgpalliliidust Indrek Kannik ja Mart Tarmak ning paar kohtunikku, siis võib öelda, et Pohlakul oli kongressil absoluutne võim.

Ja veel. Jalgpalliliidu 1999. aasta aruande põhjal on ootamatult saanud liidu revisjonikomisjoni esimeheks Pohlaku assistent Anne Samarüütel, keda pole sellesse ametisse keegi kunagi valinud. Samarüütli allkiri ilutseb ka 2000. aasta aruande all koos kinnitusega: ?Revisjonikomisjon ei avastanud finantsdistsipliini rikkumisi.?

Tallinna linnavalitsuse spordi- ja noorsooameti infospetsialist Siiri Kuus kinnitas, et sel aastal on FC Flora saanud 1,01 miljonit krooni nn pearaha noortespordi arenguks. Kui veel 2000. aastal oli ameti andmeil FC Flora treeninggruppides 230 õpilast, siis sel aastal kasutusele võetud pearaha arvestades (2000 krooni ühe õpilase kohta), peaks Flora treeningutel käima üle 500 Tallinna noore.

Siiri Kuusi sõnul on nende amet FC Flora õppegruppe ülitihedalt kontrollinud ja tulemustega rahule jäänud. Samas seni vaid lastegruppe moodustanud klubi FC Kotkas, kelle treeningutel käib veidi üle 200 õpilase, juhatuse liige Andres Leht kinnitab, et FC Florat pole noorteturniiridel pea üldse näha. Ka talvisel koolivaheajal korraldataval rahvusvahelisel Tali Cup?i turniiril, kus osaleb üle 100 võistkonna, on FC Flora suutnud välja panna vaid 1-2 võistkonda.

Ka Levadia president Viktor Levada kahtleb FC Flora 500 noorsportlase olemasolus: ?Usun, et Pohlak katab laste rahaga oma uue staadioni jooksvaid kulutusi.?

?Probleem on tegelikult palju suurem,? jätkab Levada. ?Näiteks tänavu suvel, kui Eesti koondis Küprosel treenis, võeti kaasa kogu FC Flora meeskond, kes jalgpalliliidu kulu ja kirjadega seal treeninguid läbi viis. Ja sinna ei saa midagi parata. Jalgpalliliidu juhatuse kümnest liikmest on üheksa Pohlaku mõju all. ?

?Pohlak on Eesti jalgpalli jaoks palju teinud, aga ta on koos sellega ka Eesti jalgpalli oma taskusse pistnud,? võtab Levada kokku oma arvamuse kolleegist.

Tallinna linnapea Tõnis Palts sai eelmisel nädalal linnavalitsuselt volitused vormistada 28. detsembriks linna osalus Lilleküla staadioni omamiseks asutatavas aktsiaseltsis. Staadioni rahastamise ümber valitseb suur segadus ? linna soovitava vähemusosaluse aluseks on staadioni ehitusmaksumus koos võetud laenudega, linna rahakotist tulnud kümnete miljonite kroonide kõrval saab Aivar Pohlaku firma aga enamusosaluse ettevõttes kinnistu hoonestusõiguse ja rahvusvahelistelt jalgpalliliitudelt saadud rahaga.

Juba selle aasta 6. septembril, kui volikogu võttis vastu otsuse omandada osalus asutatavas aktsiaseltsis FCF Lilleküla Jalgpallistaadion, ei suutnud linnapea Tõnis Palts anda volikogu liikmetele selget vastust, kui palju linn sinna raha on kulutanud. Palts ütles, et linn on otseselt investeerinud staadioni rajamisse 24,9 miljonit krooni. Kaudseid kulutusi ehk investeeringuid staadioni infrastruktuuridesse ? kommunikatsioonid, asfaltkate jms ? ei osanud Palts nimetada.

Volikogu istungi helisalvestuselt ilmneb, et volikogu otsus tähendas täiendava 15 miljoni krooni eraldamist FCF Lilleküla Jalgpallistaadioni aktsiate ostmiseks, lisaks juba kulutatud 24,9 miljonile kroonile. Nüüd, 28. novembril vastu võetud linnavalitsuse otsuse seletuskirjast aga ilmneb, et see 15 miljonit sisaldub mainitud 24,9 miljonis kroonis.

Volikogu 6. septembri otsus oli eilseks linna koduleheküljelt kadunud. Vähemasti algselt oli volikogu otsuses kirjas, et linn omandab 16 protsenti aktsiatest ja tasub selle eest 15 miljonit krooni. Linnavalitsuse otsuse seletuskirjas viidatakse aga veel 9,9 miljonile kroonile, millega linn on täiendavalt finantseerinud staadioni rajamist vastavalt infrastruktuuri ehituse korraldamise lepingule 9. aprillist 2001. Ning seletuskirja kohaselt on linnal lähtudes sellest 9,9 miljonist kroonist õigus veel 11 protsendile aktsiatest.

Kokkuvõttes jõudis linnavalitsus seega järeldusele, et Tallinn on staadioni rajamisse üldse investeerinud 24,9 miljonit krooni. Samas kinnitavad mitmed linna rahaasjadega kursis olevad inimesed, näiteks endine abilinnapea ja praegune volikogu liige Priit Vilba, et tegelikult on Tallinna linn kulutanud Lilleküla staadioni ja selle infrastruktuuride rajamisse ligi 60 miljonit krooni.

Vilba sõnul sai asi alguse ekslinnapea Jüri Mõisa ajast pärit pretsedendist, kui vormistati Tallinna linna osalus Saku Suurhallis. ?Kui Saku Suurhallis vormistati linna osalus korrektselt, siis Lilleküla staadioni puhul toimiti vastupidiselt. Kogu asja hakati ajama valest otsast ja selle taga oli Jüri Mõis. Mind kui abilinnapead hakati süüdistama selles, et ma ei anna raha staadioni ehitamiseks, aga mulle ei esitatud ühtegi arvet ega akti, mille alusel ma oleksin saanud linna raha üle kanda. Isegi ehitusluba ei olnud.?

Sellepärast uus linnapea Tõnis Palts nüüd rabelebki, et tagantjärele linna osalust vormistada, ütleb Vilba. ?Kokku on ju linn Lilleküla staadioni heaks kulutanud 60 miljonit krooni. Staadioni ehitusmaksumuseks hinnatud 87,7 miljonit krooni sisaldab nii laenuraha kui ka linna varasemaid investeeringuid.?

Aivar Pohlaku juhitava jalgpalliklubi FCF osamakse asutatavasse aktsiaseltsi koosneb täienisti mitterahalisest sissemaksest ? hoonestusõigusest kinnistule. Staadionialuse 9,4 hektari suuruse krundi sai jalgpalliklubi FCF 99 aastaks tasuta enda kasutusse valitsuse läinud aasta juunis vastu võetud korralduse alusel. Lisaks krundile võetakse aga osaluse määramisel arvesse ka juba tehtud kulutused.

Tänavu septembris antud audiitorifirma KPMG hinnangul on jalgpallistaadioni puhasväärtus 38,8 miljonit krooni. See summa saadi nii, et senisest staadioni ehitusmaksumusest (87,7 miljonit krooni) lahutati kohustused võlausaldajate ees (ehk siis 48,9 miljonit krooni). Lisaks linna rahale on Pohlak saanud ka riigieelarvest kultuuriministeeriumi kaudu 4 miljonit krooni staadioni ehitamiseks.

Ehkki Palts kinnitas volikogule, et linn ei vastuta Pohlaku võetud laenude eest, võeti linna aktsiaosaluse arvutuse aluseks siiski tegelikud kulutused ehk siis 87,7 miljonit krooni, mis teeb linna osaluseks asutatavas aktsiaseltsis 28,3 protsenti. Nagu öeldud, soovib linn endale 27protsendilist osalust.

Aivar Pohlak kinnitas aga veel reedel, et linna osalus peaks jääma 23 protsendi kanti. Pohlak väitis sedagi, et tänase seisuga on staadioni rajamisse kulutatud juba 130 miljonit krooni ning selle lõplikuks valmimiseks kulub veel 70 miljonit. Kui see tõele vastab, siis seda kummalisem on linnavalitsuse eelmisel nädalal tehtud otsus, kus opereeriti järelikult pool aastat vanade andmetega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing