Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Argentina majanduse areng valuutakomitee kammitsas

Sirje Rank 04. detsember 2001, 00:00

Seda ohtu lisavad Argentinas äsja sisse viidud pangatehingute piirangud, mis peavad ära hoidma finantssüsteemi kokkuvarisemise ning vältima peeso devalveerimist.

?Argentina majanduskriis süveneb veelgi,? ütles eile üks Ladina-Ameerika analüütik uudistekanalis CNBC. Piirangud pärsivad eratarbimist ning sularahas arveldavate ettevõtjate äritegevust. Riigi võlakohustuste sisuline täitmatajätmine välistab aga uued laenud raskustes majanduse jaluleaitamiseks.

Argentina süvenevad probleemid seadsid eile surve alla Ladina-Ameerikas aktiivsete Euroopa ja USA ettevõtete ning pankade aktsiad, suuremat tagasilööki ? 1997. a Aasia kriisi laadis ? Argentinast siiski ei kardeta.

Pangahoiuste osaline külmutamine oli vajalik kapitali pagemise peatamiseks. Aasta algusest on hoiused kahanenud 20, hinnanguliselt 13?16 miljardi dollari võrra, muutes keskpangal 1:1 dollariga seotud peeso vahetuskursi tagamise raskeks. Läinud nädalal oli keskpangal puhvriks vaid 5,5 miljardit dollarit.

Pärast reedest tormijooksu pankadele, kus päevaga võeti välja üle 700 miljoni dollari, piiras valitsus raha välismaale saatmist ning sularaha väljavõttu 1000 dollarile kuus. Uued laenud väljastatakse dollarites, mis kinnitab, et pigem on valitsus valmis dollari maksevahendina käibele võtma kui peeso devalveerima.

?Need abinõud peaksid kõrvaldama kartused, et riik läheb devalveerimise teed,? ütles märtsis taas majandusministriks saanud Domingo Cavallo, kes 1991. a valuutakomitee siseviimisega hüperinflatsioonile lõpu tegi. Cavallo sõnul ootavad spekulandid asjata Venemaa- või Ecuadori-laadset kriisi. ?Seekord nad meie rahaga minema ei kõnni.?

Cavallo pole siiski suutnud langust peatada ega taastada usaldust majanduse vastu, mida koormab 132 miljardi dollari eest võlgu. Kolmandas kvartalis kahanes tööstustoodang aasta arvestuses 10, tööpuudus on 16.

Piirangud jäävad jõusse kolmeks kuuks, mille jooksul valitsus loodab oma võlad restruktureerida. Praegused ülikõrge intressiga võlakirjad vahetatakse madalama intressiga võlakirjade vastu, mille välismaised reitinguagentuurid on sisuliselt kuulutanud laenukohustuste täitmata jätmiseks.

Järjest enam analüütikuid näeb Argentina hädade põhjust valuutakomitee süsteemis, mis dollari kallinedes on Argentina kaubad muutnud konkurentsivõimetuks. Jäik rahapoliitika ei võimalda majanduskasvu ergutamiseks laenuintresse alandada ega lasta valuutal odavneda. Selle asemel on Argentina IMFi abiraha saamiseks läbi viinud ühe kokkuhoiumeetmete programmi teise järel, mis vastupidiselt oodatule on langust süvendanud ning õõnestanud investorite usaldust. Devalveerimise vastu on asjaolu, et 70 Argentina ettevõtete ja eraisikute laenudest on dollarites, mis tooks tohutu pankrotilaine. Ent ka majanduse dollariseerimine üksi ei aita, kuna peeso jääb ikka ülehinnatuks.

Inter-Ameerika Arengupanga endine peaökonomist Ricardo Hausmann soovitab Argentinale lahendust, mis imiteerib Franklin D. Roosevelti käiku 1933. a kui USA kullastandardist loobus: paralleelselt devalveerimisega dollarilaenud inflatsiooniga indekseeritud peesodesse ümber arvata, et tagada kaitse inflatsiooni eest. Usaldus Argentina vastu devalveerimisest ei kannataks, seda pole nagunii.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:08
Otsi:

Ava täpsem otsing