Kollektiivleping saab suurema kaalu

04. detsember 2001, 00:00

Tänapäeva paljuilmeliste töösuhete puhul ei suuda ükski seadus kõike ette näha ja korrastada. Seda polegi vaja. Töölepingu seaduse eelnõu annab suuremad volitused kollektiivlepingutele. Tööandjad ja töövõtjad saavad omavahel kokku leppida konkreetsetes töösuhetes ? vastavalt töö ja paiga eripärale, firma suurusele, tööaja re?iimile jne.

Kui riigikogu võtab vastu kollektiivlepingute seaduse muudatuse, saab kollektiivlepingust avalik-õiguslik dokument, tööseadus, mille täitmist hakkab kontrollima ka riik oma tööinspektsiooni kaudu.

Uue töölepingu seaduse väljatöötamisel pooldasid nii ametiühingute kui tööandjate esindajad kindlalt suunda anda kollektiivlepingule suurem kaal. Praegused töösuhted on küllalt jäigad, aga riskivabad: seadus kehtib ühtviisi kõigile ja kollektiivlepinguga annab kokku leppida sellest soodsamaid tingimusi töötajatele.

Debatte on tekitanud see, kui palju viiteid võib töölepingu seadus teha kollektiivlepingutele ehk teisiti ? vabaduse määr. Sest suuremad õigused toovad kaasa ka suuremaid kohustusi.

Näiteks kui täna kirjutab seadus ette, mis tingimustel tohib töötajaga sõlmida tähtajalist töölepingut, siis seaduseelnõu lisab selle sätestamise õiguse ka kollektiivlepingule. Seadusega pole mõistlik ega saagi alati paika panna korda, kes töötajatest peab koondamise puhul esimesena töölt lahkuma ja kes viimasena laeva jääb. Miks mitte teha seda kollektiivlepinguga.

Ametiühingud usaldavad rohkem haruliitude sõlmitud kollektiivlepinguid. Selles on uba. Töölepingu seaduse edasisel arutelul võiks kaaluda, mis tuleb üle Eesti, mis ettevõtte tasandil kokku leppida.

Tööle ennistamine ? kas õiglus või karistus? Seaduse pahatahtlikel kritiseerijail palun tungivalt lõpetada lorajutt, nagu hakkaks nüüd kohus tööandja ebaõiglust seadustama.

Praegu on ebaseaduslikult vallandatud töötajal kaks võimalust: kas nõuda enda tööle ennistamist või ? kui ta sellest loobub ? võib kohus talle välja mõista kuni kuue kuupalga suuruse hüvitise. Elu on näidanud, et pahatihti lastakse tööle ennistatu järgmisel päeval lahti ilma igasuguse hüvitiseta. Põhjus võib olla formaalne, kas või mõni minut pärast õiget aega lõunalt naasmine, aga see-eest juriidiliselt korrektne.

Seega tuleb tunnistada, et tööle ennistamine ei täida oma eesmärki ? mõista õigust ja hüvitada inimesele tekitatud kahju. Seepärast leiti, et tööandja karistus võiks olla pigem materiaalne: ta maksab töötajale saamata jäänud töötasu ja muud kompensatsioonid (aja eest, kui ei andnud inimesele tööd) ning lisaks veel hüvitist (mis ei tohi olla väiksem kui kahe kuu töötasu), sest käitus töötajaga ebaõiglaselt.

Tööle ennistamisel on mõtet siis, kui mõlemad pooled on tõesti valmis koostööks. Ja ka siis, kui ebaõiglaselt on lahti lastud töötajate usaldusisik või ametiühingu juhatuse esimees, sest tema töövaidlus väljub konkreetse juhtumi raamest, puudutab tervet töökollektiivi.

Seaduseelnõu lubab mõned sätestatud tagatised kollektiivlepinguga ?ümber mängida?. Praegu tuleb kümneaastase staa?iga töötajale koondamisest 4 kuud ette teatada ja maksta talle 4 kuu töötasu. Eelnõu jätab võimaluse kollektiivlepingus kokku leppida selle mudeli muud variandid: näiteks ette teatada 6 kuud ja maksta 2 kuu raha. See annaks suure tööpuudusega paikkonnas rohkem aega tööd otsida. Äkilise turumuutuse korral võiks aga olla arukas ette teatada 2 kuud ja maksta välja 6 kuu palk. Tänu sellele saab ettevõte edasi töötada, muidu oleks pankrot vältimatu. See oleks kaasaegne ja paindlik regulatsioon.

Arvan, et võiksime rohkem usaldada ametiühinguid ja tööandjaid kollektiivlepingute sõlmimisel. Mina kui ametiühingu liige usun küll, et Eesti transporditöötajate ametiühing ei tee ühtki lepingut, mis oleks tema töötajatele kahjulik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:08
Otsi:

Ava täpsem otsing