Riik kulutab ID-kaardile liiga palju

Merike Ojasson 04. detsember 2001, 00:00

Novembris riigikogu ees esinedes väitis siseminister Tarmo Loodus, et Eesti riigil ei ole raha, et teha investeering ja osta kiipkaardiliin. Möödunud nädalal tunnistas Loodus, et ta ei teagi ID-kaardiliini täpset maksumust, selle ligikaudseks hinnaks pakkus ta 130 miljonit krooni, kevadel toodi ajakirjanduses liinihinnana välja 150 miljonit krooni.

Põhjamaades kiipkaartidega tegeleva firma anonüümsust palunud esindaja sõnul on Eestisse ostetud liin, mis valmistab aastas kuni 1,5 miljonit kiipkaarti, tunduvalt odavam. ?Kiipkaardiliinide seas on masin, mis teeb päevas 5000 kaarti, suhteliselt väikese võimsusega, seega ei ole ka antud hind 8,3 miljonit eurot (130 mln krooni) realistlik,? selgitas mees.

ID-kaardi kontseptsiooni üks autoritest, endine kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist arvas, et küsitavusi tekitab nii kaardi kohustuslikkus kui ka TRÜBiga sõlmitud lepingu maht.

?Mugav on olla moodne ja teenused sisse osta. Kui minu teha oleks olnud, ostaks riik seadmed sisse ja valmistaks ise ID-kaardid. Eestile on vaja üht sellist liini, sest meie kaardimahud on nii väikesed, seega võinuks riik pankadele teenust pakkuda. Pankade esindajad on kiipkaardiprojektist kogu aeg huvitatud olnud, nad osalesid ka meie töögruppides, mis ID-kaardi ideega tegelesid,? rääkis Kollist.

Kollist on kindel, et ka Hansapangal on oma huvid, kuna nendega on otseselt seotud AS Sertifitseerimiskeskus ning kuuldavasti saab ka ID-kaardi kätte just pangakontorist.

Siseministeeriumi ja ?veitsi firma TRÜB AG vahel sõlmitud lepingu järgi maksab Eesti riik ID-kaartide valmistamise eest 331 miljonit krooni. Kuna lepingu kohaselt pidi firma rajama Eestisse kiipkaardiliini, sisaldub selles summas ka seadmete maksumus. Kiipkaardiliin kuulub ise ?veitslaste tütarfirmale TRÜB Baltic AS.

?Tootmisliinide iseärasustesse pole olnud põhjust põhjalikumalt süüvida, sest meil on kavatsus lepingut täita ja sellest tulenevalt mitte saada tootmisliini omanikuks,? ütles Loodus vastuseks arvamusele, et sisuliselt on riik ikkagi seadmed ära ostnud, kuigi pole juriidilises mõttes nende omanik.

Siseminister kinnitas, et TRÜBi kiipkaardiliini maksimumvõimsus on projekteeritud selliselt, et see vastab siseministeeriumi kõige töömahukama aasta ID-kaartide väljaandmise prognoosidele.

TRÜBi ostetud liinide võimsus on 5000 kaarti päevas ja maksimumprogrammi korral oleks 1?1,5 miljonit ID-kaarti valmistatud ühe aastaga. Siseministeeriumi ja TRÜB AG vahel sõlmiti leping viieks aastaks ja kuna mingeid liinide kasutamise piiranguid Eesti riik firmale peale ei pannud, kogub TRÜB ülejäänud neli aastat endale liiniga lihtsalt kasumit.

TRÜB Baltic ASi juhatuse liige Matti Klaar kinnitas, et firma tulevikusuunitluseks ongi pankadele kaartide valmistamine.

Siseministeerium ei tunnista, et 331 miljoni krooni maksmine ID-kaartide valmistamise ja personaliseerimise teenuse eest ületab mitmekordselt masinate maksumuse ning sisuliselt subsideerib riik sellega pangakaartide valmistamist.

Kõige enam on TRÜBi Eestisse tulekust kasu saanud Hansapank. Möödunud suvel osteti küll endale kiipkaardiliin, kuid kuna ID-kaartide teema kogus hoogu ja pank tahtis loobuda kaartide personaliseerimisest, müüdi liin TRÜB Baltic ASile.

?Kiipkaartide valmistamiseks tuleb sellele liinile juurde lisada kiibi kirjutamise moodul ja teha vajalik tarkvaraarendus,? ütles Hansapank Eesti peadirektor Andres Liinat ning lisas, et neil ei ole enam põhjust uurida, kuidas TRÜB oma riske maandab, kas ostab uusi liine või täiustab neid.

Täna on Hansapanga keldriruumides TRÜB Baltic ASi käsutuses kaks kiipkaartide tegemiseks sobivat liini, endine Hansapanga liin ning ID-kaartide tegemiseks ostetud liin.

Seni pole siseministeeriumi ja ASi Sertifitseerimiskeskus vahel sõlmitud sertifitseerimisteenuse osutamise lepingut, kuigi just keskuse kaudu hakkab käima elektroonilise allkirja ehtsuse kontrollimine. Seega ei saa ID-kaarti elektroonilises keskkonnas kasutada.

Sertifitseerimine muudab ID-kaardi projekti erinevatel hinnangutel 40?80 miljonit krooni kallimaks, seega peab maksumaksja kinni maksma projekti, mille kogumaksumus ulatub 400 miljoni kroonini.

Samuti pole veel täpselt teada, millised dokumendid peab ID-kaardi saamiseks esitama.

Mõistliku seletuseta on fakt, et seitsme kuu jooksul ei ole siseministeerium suutnud eesti keelde tõlkida ?veitsi firmaga TRÜB AG sõlmitud lepingut, millele anti allkirjad tänavu märtsis.

ID-kaardi vabatahtliku kasutamise idee on täna arutlusel riigikogu põhiseaduskomisjonis, Reformierakonna liikme Ignar Fjuki sõnul sõnul jõuab eelnõu veel detsembris ka riigikogu täiskogu istungile.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 12:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing