Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kütusefirma juhid omanikuga sõjajalal

Virkko Lepassalu 05. detsember 2001, 00:00

Endel Sifi ning terminali endise juhtkonna Karl Liivapuu, Mark Dubinski ja Enn Vanni tüli süvendas Milstrandi valimine Äripäeva TOP 100 edukaimaks ettevõtteks 2000. aastal.

Eksdirektorid nõuavad nõukogu kunagisele otsusele toetudes Milstrandi suurimalt omanikult, N-Terminalilt, juhatuse liikme tasu. See on 2,5 aastakasumist kolme peale. Ettevõtte tublide majandustulemuste põhjal küünib see ligikaudu miljoni kroonini mehe kohta. Miljon krooni kujutab endast Eestis terminali direktori tavalist aastatasu.

Endel Siff peab nõudjaid põhimõtteliselt kütuseröövidele kaasaaitajaks ning ei soostu raha maksma. Miljardäriks peetav Siff ei soovi avaldada oma seisukohti Milstrandi 2000. aasta lõpu kütuseröövide ja juhatuse päevapealt tagasikutsumise asjus.

Kui Sifil on kujunenud arvamus, et Milstrandi lahtilastud juhtkond kujutas endast otsest bandiitide käepikendust, siis Milstrandi nõukogu esimehe, naftaärimees Aadu Luukase arvates soodustasid nad vargust tahtmatult. Terminali juhtkonna lahtilaskmise põhjuseks nimetas Luukas ühe sõnaga: ?Mäned?mendivead.?

Teiste N-Terminal Grupiga seotud allikate sõnul võib väita, et mõlemad pooled, lahtilaskjad ja lahtilastud, püüavad vastase kaarte ära arvata.

Möödunud nädala lõpus rippus õhus kohtuvälise kokkuleppe võimalus. Tänaseks on see aga unustatud. N-Terminal ei kavatse järele anda, sest Sifi ja tema lähikondsete arvates lõhnab asi ?antaa?i järele.

Kui vaidlus peaks kohtusse jõudma, jõuab N-Terminali jaoks üsna ebameeldiv musta pesu pesemine detailideni avalikkuse ette.

Kohtus võib selguda, et kütusevargused raudteel on väga tihedalt seotud terminale ja ronge valvavate väiksemate turvafirmade töötajatega. Seega moodustavad turvafirma töötajad koos raudteelaste või kriminaalse seltskonnaga kuritegelikke ühendusi. Turule niriseb sõltumata mõne terminali juhatuse vahetamisest edasi ühe kuuga miljonite kroonide väärtuses maksuvaba kütust.

Rahvusvahelise raudteevedude kokkuleppe alusel peetakse kütuseveo puhul 2 mahust nn loomulikuks kaoks ja seda kurjategijad ära kasutavadki.

Need kütusevargused, mis põhjustasid Milstrandi juhatuse tagasikutsumise nõukogu otsusega, toimusid eelmise aasta lõpus. Kütust oli Milstrandist varastatud ka enne, kuid väiksemates kogustes. N-Terminali sisejuurdlus jõudis arvamusele, et juhtkond tekitas rongide soodsasse paika manööverdamisega olukorra, kus sulidel oli hõlbus kütust varastada.

Terminali juhtkonnale heideti ette näiteks rongi jätmist järjekorda ootama Iru elektrijaama haruteele, et vältida raudteetrahve. Seal, silma alt ära, ootasid neid voolikutega varustatud kurjategijad. Milstrandile läks see möödunud aasta lõpus maksma 50 tonni kütust. Samas valvasid rongi N-Terminal Grupi tütarfirma ASi Lilto turvamehed.

Lisaks heitis N-Terminal Grupi juhtkond Milstrandi direktoritele ette, et Maardu kaubajaama valvekaamerad olid varguste ajal korrast ära. Valvekaamerad lasi jaama üles panna Milstrand oma kulul.

Allikad raudteelt väidavad, et varguse ajaks sattusid nad korraks voolukatkestusse, millest piisas nende segiajamiseks täiesti.

Kokku langes Milstrandis mullu aasta teisel poolel varaste saagiks teadaolevalt vähemalt 550 tonni ringis diislikütust, mis rongidest välja pumbati ning tsisternautodes maatanklatesse müüki rändas. Selle koguse väärtus on ligikaudu 3 miljonit krooni.

Kõigil vargusjuhtudel olid vagunite plommid terved. Varastati tavaliselt rongi kahest viimasest vagunist.

Ka täna tarvitab Eesti Raudtee sama plommitüüpi Lavr-Garant. Venemaa ja Eesti uurimislaborite asjatundjad tunnistasid selle usaldusväärseks. Täiuslikum plommitüüp asjatundjate sõnul ei päästaks, sest teine varaste meelispaik kütuse puhul on tsisterni tuulutusklapp.

Milstrandi kriminaalasi on praegu menetluses ning eeluurimine kestab, teavitas Harju politsei pressiesindaja Urmas Krull.

Praegu sõltub Milstrandi juhtide miljon krooni paljuski politsei tööst, sellest, kas Harjumaa ülekoormatud uurijad jõuavad süüdlasteni või mitte.

?Normaalne lahendus selliste vaidluste puhul leitakse kohtus, kuhu me ka jõuame,? väitis terminali eksdirektor Karl Liivapuu. ?Eesti äri ei ole veel normaalsetesse rööbastesse jõudnud, selle asemel et juhatuse liikmetele väljateenitud töötasu maksta, valatakse nad millegagi üle.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:08
Otsi:

Ava täpsem otsing