Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Küünlatootja: börsile minekuks vaja kasvada

    Aaltoneni hinnangul on Hansa Candle?i selle aasta käive ? 50 miljonit krooni ? börsiettevõtte jaoks liiga väike. ?Peaksime enne vähemalt kaks korda suuremaks kasvama,? mõtiskleb Aaltonen ja lisab, et ettevõte on seni pannud kasvu asemel hoopis suuremat rõhku kasumlikkusele.
    Enne börsile minekut tuleks Aaltoneni arvates kindlasti leida finantsoskustega strateegiline partner. ?Ja kindlasti peab olema tahe minna börsile,? rõhutab Aaltonen. ?Peab olema ettevõtte või omanike vajadus hajutada riski.? Aaltonen lisab, et Hansa Candle?il puudub praegu tahe püüelda börsi suunas.
    Aaltoneni sõnul ei lisa küünalde hooajaline tootmine börsiettevõttele atraktiivsust. ?Ei ole kerge investoreile tõestada, et oma spetsiifilisuse tõttu toodame igal aastal esimesel poolaastal kahjumit,? räägib Aaltonen. ?Jõulud, mille eel töötame 24 tundi ööpäevas, on kahjuks vaid üks kord aastas.?
    Samas teab Aaltonen, et näiteks maailma suurim küünlatootja, USA firma Blyth on börsil. Börsiettevõte on ka juhtiv lõhnaküünalde tootja Yankee Candle.
    Aaltonen tunnistab, et eelmise börsibuumi ajal 1997. aastal mõtisklesid nad selle üle, mida neile tähendaks olla börsil. ?Tuleb endale selgeks teha, mida börsil olek annab ettevõttele ja mida annab omanikele,? räägib Aaltonen. ?Tuleb selgeks teha, kumb raha on odavam, kas pangalaen või emissiooni kaudu saadud raha.?
    Aaltoneni sõnul on nad seni igal aastal vajanud ja ka saanud pangast tõrgeteta üle 15 miljoni krooni käiberaha, mille eest on ostetud toorainet. ?Kui börsile minna, siis peaks firma vajama ikka vähemalt 20?30 miljonit krooni,? sõnab Aaltonen ja lisab, et nemad hetkel nii suurt summat korraga ei vaja.
    Hansa Candle?i üks omanik, juhataja Tarvo Moss kinnitab, et ettevõte areneb rahulikus tempos. ?Suurt, paari-kolmekordset kasvu me lähiajal ette ei näe,? lisab Moss. ?Mida enam ettevõtte väärtus kasvab, seda enam teenivad selle pealt omanikud,? vaatab Aaltonen börsitemaatikale ka omaniku poole pealt. ?Mida rohkem on omanikke, seda vähem iga omanik tulu saab.?
    Hansa Candle kuulub ASile MCC Group, mille osanikud on võrdselt Tarvo Moss ja Suomen Bestland Oy, mis kuulub Harri Aaltoneni perele.
    Soome väikelinnast Salost pärit Aaltonen ja tema äripartner Moss tegelevad lisaks küünaldele ka tikutootmisega. Aaltonen ja Moss erastasid 1995. aastal Viljandi metsakombinaadi, mis tegeles tikkude tootmisega. Aaltoneni sõnul oli otsus käivitada küünlatootmine kohe pärast metsakombinaadi erastamist ainuõige. ?Pärast rubla devalveerimist kaotasime oma põhilise tikuturu ? Venemaa,? on Aaltonen varem Äripäevale põhjendanud. ?Küünalde eksport aitas meil nina veel peal hoida.?
    Täna on Hansa Candle?ist saanud Euroopa suurim õueküünalde ning üks suurimaid kalmuküünalde tootjaid. Aastas valab Hansa Candle küünaldeks 3000 tonni parafiini.
    Umbes 85 protsenti Hansa Candle?i toodangust turustatakse Põhjamaade suuremates kaubanduskettides.
    Hansa Candle saavutas Äripäeva gasellide ehk kiiresti arenevate väike- ja keskmiste ettevõtete TOPis kolmanda koha.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Töötlevast tööstusest on kadunud 6% töökohtadest
Võrreldes tippajaga on töötlevas tööstuses praegu umbes 6% vähem palgasaajaid, hõive langus on jõudmas ka teenuste sektorisse.
Võrreldes tippajaga on töötlevas tööstuses praegu umbes 6% vähem palgasaajaid, hõive langus on jõudmas ka teenuste sektorisse.