Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötuskindlustusseadus tagab hüvitise töötuks jäämisel

Tarmo Riisenberg 06. detsember 2001, 00:00

Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik, mida maksavad kindlustatu ning tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana sihtotstarbeliselt töötuskindlustuse rahastamiseks. Seadus sätestab hüvitise liikidena töötuskindlustushüvitise, hüvitise töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ning hüvitise tööandja maksejõuetuse korral.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt ja kellel on kindlustusstaa?i vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kes lõpetas töötamise või teenistuse viimases töökohas töötaja algatusel (välja arvatud töölepingu seadusessätestatud tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise korral) või töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, ent mitte kauem kui: 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaa? on lühem kui viis aastat; 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaa? on 5-10 aastat või 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaa? on 10 aastat või enam. Kindlustusstaa?i arvestus algab uuesti tööle asumisel pärast iga töötuskindlustushüvitise maksmise juhtumit või töötu abiraha maksmise juhtumit.

Töötuskindlustushüvitise ühe kalendripäeva arvestamisel lähtutakse kindlustatu keskmisest kalendripäeva töötasust töösuhte lõpetamisele eelnenud 12 kuul, kuid hüvitis ei või olla suurem kui kolmekordnet Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. Töötuskindlustushüvitise määr on 40?50 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud töötasust, protsendi suurus sõltub hüvitise maksmise pikkusest.

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu vormikohase avalduse elukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötukassale. Kindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse teeb töötukassa seitsme päeva jooksul pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma hiljemalt kaheksa päeva pärast hüvitise taotlemiseks tööhõiveametile avalduse esitamist.

Töötuskindlustushüvitist maksab kindlustatule töötukassa igakuiselt, vastavalt kindlustatu soovile kantakse töötuskindlustushüvitis kindlustatu pangakontole või makstakse välja posti teel.

Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt juhul, kui kindlustatu keeldub tööturuteenuse seaduses sätestatud sobivast tööst, kui kindlustatu ei pöördu tööhõiveametisse määratud ajal vähemalt kord 30 päeva jooksul või kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb töötu sotsiaalse kaitse seaduse alusel.

Seadus sätestab ka hüvitised töölepingu kollektiivse ülesütlemise korral. Selle all mõeldakse töölepingute tööandjapoolset ülesütlemist, millega lõpetati töölepingud juriidilise isiku lõpetamise, füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise või töötajate koondamise tõttu 30 päeva jooksul, või teenistusest vabastamine ametiasutuse likvideerimise või ametnike koondamise tõttu.

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral on töötajal õigus saada töötukassalt hüvitist. Juhul, kui töötaja pidev töösuhe selle tööandja juures on kestnud kuni viis aastat ? töötaja ühe keskmise kuupalga ulatuses; kui töötaja pidev töösuhe selle tööandja juures on kestnud 5?10 aastat ? töötaja 1,5 keskmise kuupalga ulatuses; või kui töötaja pidev töösuhe selle tööandja juures on kestnud üle 10 aasta ? töötaja 2 keskmise kuupalga ulatuses.

Tööandja poolt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstavat töölepingu lõpetamise hüvitist või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat teenistusest vabastamise hüvitist vähendatakse töötukassast väljamakstud hüvitise võrra.

Samaaegselt kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta kirjaliku teate esitamisega tööinspektsioonile peab töölepingute kollektiivset ülesütlemist kavandav tööandja esitama ka hüvitise avalduse töötukassale.

Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale: enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis.

Nii võib töötajale kokku maksta kuni kolm töötaja keskmist kuupalka, kuid mitte rohkem kui kolm Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra alusel arvutatud Eesti keskmist kuupalka.

Hüvitiste taotlemiseks esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur asukohajärgse tööhõiveameti kaudu töötukassale avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Haldur maksab töötajale hüvitise välja hiljemalt viie päeva jooksul raha laekumisest halduri pangakontole.

Töötuskindlustusmakset makstakse töötajale töö- või teenistuslepingu alusel rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt; avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ning füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või kui ta on registreeritud elukohajärgses maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana.

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5?2 protsenti ning tööandja töötuskindlustusmakse määr aga 0,25?1 protsenti seadusega sätestatud summadelt.

Töötuskindlustusmakse täpse suuruse sätestab hiljemalt iga aasta 1. detsembriks oma otsusega valitsus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing