Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kahe miljoni eest nalja nabani!
Igavlevad miljardärid otsivad seninägematuid lõbustusi. Neil tuleb pähe mõte saata kamp inimesi Las Vegasest pikale teekonnale New Mexicosse, kus esimest kohalejõudnut ootab lukustatud kapis kaks miljonit dollarit. Nagu arvata võib, juhtub teekonnal mõndagi põrutavat.
?Miljonijaht? on üsna täpne, aga tegelikult mitte ammendav pealkiri. Komöödia keskendub tõepoolest rahale, ent omamoodi tähtsaimad tegelased on (enamjaolt möödaminnes näidatavad) miljardärid, kes rikkusejanus lihtrahva arvel end lõbustavad. See pole neile sugugi esimene kord midagi tavainimese rumalust ja ahnust esile toovat välja mõelda, ega jää ka viimaseks. Kahju, et kinoedu jäi keskpäraseks, muidu võiks sellest uue paljulubava komöödiasarja avaosa kujuneda.
?Miljonijaht? ei pruugi loomulikult kõikidele ühtemoodi meeldida, aga vähemalt minu jaoks on see naljakamaid filme tänavu meie kinodes. Heast komöödiast on igaühel erinev arusaam, ent keegi ei saa salata filmi vähemalt üht suurt trumpi: näitlejad. Seltskond on kirev ja suurepärases vormis, võttes häbenematult ette nii peenemat kui jämedamat huumorit. Viimast jagub siiski rohkem. Mis ei ole negatiivne näitaja.
Säravaima etteaste teeb Rowan Atkinson. Ta ei kehasta seekord imeliku aktsendiga hr Beani, nagu kurjad keeled räägivad, ehkki see annab kinno mittejõudnule ehk selgema ettekujutuse küll. Enrico on tegelikult Beani edasiarendus: lobamokk, liikumiselt üliaktiivne ning -energiline...
?Miljonijaht? tähistab Jerry Zuckeri jõudmist tagasi heasse vormi ja mulle ta parimat tööd. Ta teeb seda, mida kõige paremini oskab: kohati rumalavõitu, aga toredat komöödiat. ?Miljonijaht? on ?Lennuki? ja ?Top Secreti? vääriline järglane, mis lausa sunnib unustama banaalselt lameda ?Ghosti? või igas mõttes keskpärase ?Esimese rüütli?.
Autor: Lauri Jürisoo