Reformierakond asus kaevama endale uut auku

Reformierakonna otsus lahkuda Tõnis Paltsu juhitud Tallinna linnavalitsusest pärsib Äripäeva arvates Eesti ja Tallinna arengut. Reformierakond on enne valimisi asunud torpedeerima oma seniseid partnereid, mis suurendab ebakindlust ja mõjub ettevõtluskeskkonnale negatiivselt.

Kolmikliidusisene teineteisele ärategemise soov saab uut hoogu ja see väljendub kindlasti järgmise aasta riigieelarve aruteludes. Reformierakond on viimasel aastal näidanud, et erakonna näol on tegemist ebakindla partneriga ja seetõttu on oravaparteil raske saada oma ideedele toetust Isamaaliidult ning Mõõdukatelt.

Paistab, et Siim Kallase poliitiliseks eeskujuks on saamas Tiit Vähi. Täpselt viis aastat tagasi sõlmis tollase peaministri Tiit Vähi juhitud Koonderakond koostööleppe Keskerakonnaga. Reformierakond oli toona sellisest sammust hingepõhjani solvunud ja lahkus uksi paugutades valitsuskoalitsioonist. Nüüd, viis aastat hiljem, käitub Siim Kallas oma partneritega täpselt samamoodi. Ka Kallase ja Vähi viie aasta tagused avaldused on sarnased. ?Mina olen kõigest hingest selle koalitsiooni säilimise poolt Toompeal,? lausus Kallas üleeile õhtul ajakirjanikele (vt EPL 06.12.2001). Viis aastat tagasi avaldas ka Vähi lootust, et Koonderakonna tihenenud koostöö Keskerakonnaga ei too kaasa võimuvahetust Toompeal. Kuigi Kallas sõnades toetab praeguse koalitsiooni jätkamist Toomepeal, on Reformierakonna tegelik soov valitsusliidust lahkuda ja sundida Mõõdukaid ning Isamaaliitu jätkama vähemusvalitsusega või siis üritatakse kutsuda esile erakorralisi riigikogu valimisi. On selge, et Reformierakonna üleeilsele avaldusele eelnes kokkulepe Keskerakonnaga ja sellest oli eelnevalt teadlik ka Siim Kallas.

Reformierakondlaste väitel on Tõnis Paltsu umbusaldamisel kaks põhjust ? Paltsu liiga suur laenusoov ja integratsioonirahade jagamine. Need argumendid on imelikud. Reformierakonna Tallinna piirkonna liikmed olid nõus Paltsu esialgse laenukavaga. Nüüd, kui kavandatav laenusumma on poole väiksem, on üllatav taolise põhjenduse kasutamine. Integratsioonirahade jagamine oli aga see hind, millega Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad ostsid Tallinnas Ühendatud Rahvapartei toetuse. Ja see tehing sõlmiti enne Paltsu ametisse asumist.

Tegelik põhjus on see, et Reformierakond kardab lähenevaid kohalike omavalitsuste ja riigikogu valimisi. Oravapartei ei soovi enam kanda vastutust kolmikliidu poolt tehtu eest ja üritab Isamaaliidust ning Mõõdukatest eemalduda. Enne presidendivalimisi tõmbas Kallas vee peale haldusreformile ja tulemuseks oli see, et kukuti enda kaevatud auku ? Toomas Savist ei saanud presidenti.

Nüüd asus Reformierakond kaevama endale teist auku. Senistest partneritest lahtiütlemisega loodetakse tõsta erakonna reitingut ja saavutada edu valimistel. Tegelikult oravapartei kahepalgelisus hoopis vähendab nende toetajaskonda ja liberaalse maailmavaatega inimeste valimisaktiivsust.