Venemaa turg ? ahvatlev, aga risk on suur

07. detsember 2001, 00:00

Eesti ja Venemaa suhete jahedust saavad tunda eelkõige ettevõtjad ? ärimehed puutuvad oma tegevuses kokku kõikvõimalike piirangutega ning kaubavahetusele need, teadagi, kosutavalt ei mõju. Erinevad huvigrupid avaldavad poliitikuile tugevat survet, et need oma tegevuses seda jääd püüaksid sulatada. Kõige radikaalsemad kuulutavad, et Eesti riigi majanduse päästab ainult Vene piiri avamine Eesti kaubale. Kuid see seisukoht vajab siiski analüüsi.

Väga paljudele ettevõtjatele meeldiks, et igasugused piirangud kaubavahetuses kaoksid ja Eesti saaks piiramatult oma kaupu Venemaale eksportida, osutades seejuures Venemaa põhjatule turule.

Mida see põhjatu turg siis tähendab ja kas see üldse ongi nii põhjatu?

Äärmiselt suured erinevused on Venemaa eri piirkondade elanike ostujõul. Ostujõulised on Moskva ja Peterburg. Need on tõesti linnad, kuhu tasub vedada Eesti kaupa ? toiduaineid, mööblit jm. Kahel linnal on elanikke kokku umbes 15-16 miljonit. Kui sellele lisada veel mõne suure linna ostujõulised inimesed, siis hinnanguliselt võiks see arv olla kusagil 25 miljoni ringis, keda võiks arvestada meie kaupade sihtgrupina. Venemaal aga elab umbkaudu 150 miljonit inimest! Viis kuuendikku elanikkonnast elab, kuidas keegi, mõni paremini, mõni halvemini ? näiteks juba juba 100 km Moskvast eemal käib ikka veel (nagu ka N. Liidu aegadel) naturaalmajandus ning põhiline rahaühik on samagonnipudel. Moskva ja muu Venemaa? need on lausa kaks omaette Venemaad.

Ka ostujõulisema venelase keskmine palk on alla Eesti keskmise. Isegi kui arvestada sealsele keskmisele juurde 50 ulatuses musta raha, ei saa ikkagi rääkida keskmisest suurlinna venelasest kui rikkast inimesest, kel kuhugi raha panna pole. Teisi sõnu on asi põhjatust turust kaugel.

Venemaa turul valitsevad isevärki reeglid, midagi on turumajandusest ? on olemas erasektor, domineerib siiski riiklik sektor pluss jõulised turukaitsemeetmed. Tõenäoliselt on väga suur roll ka illegaalsel majandusel. Vaid sellises majanduse segasüsteemis saavad tekkida pururikkad ettevõtjad, kelle firmade kasumimarginaalid ulatuvad muinasjutulistesse kõrgustesse.

Venemaale saab saata kaupa, mille kvaliteet ei pea olema nii briljantne ? vene inimene on harjunud nõukogudeaegse kehva kraamiga või sootuks kauba puudumise või vähesusega, ta ei tea või ei julge paremat nõuda. Ka tema nõudlikkus kasvab, aga see võtab aega. Ettevõtjale tähendab see seda, et kvaliteet ei ole primaarne ? nagunii läheb. Kui ettevõtja selle mõttega tegutsema jääbki, siis sel halval päeval, kui see turg ära kaob, tal tollesama kaubaga lääneturule asja ei ole. Majandusekspertide arvamus on ? vene turu vähenõudlikkus kvaliteedile võib pärssida ettevõtete konkurentsivõimet.

Teisalt ? liiga soojad suhted Venemaaga pole ka head, nagu näitavad kogemused ajaloost. Näiteks on ajaloolased 1924. aasta 1. detsembri mässu seostanud just väga tihedate kaubandussuhetega Venemaa ja Eesti vahel. Peale neid sündmusi olid paljud Eesti ettevõtted sunnitud pilgud lääne turule pöörama. Selline järeldus on ehk otsitud, kuid fakt on see, et kaubavahetus Venemaaga muutus sellest ajast (mässu mahasurumisest) tunduvalt väiksemaks.

Ka hilisemast ajast on tuua negatiivseid näiteid liialt tihedatest majandussuhetest ?1998. aasta Venemaa majanduskriis puudutas väga valusasti ka Eesti majandust. Korstnasse lendasid lepingud, Venemaale paigutatud investeeringud, inimeste raha (Venemaa kasvufondid, investeeringud aktsiatesse jne.).

Üsna suur hulk vene rahvast ei suuda aga tänaseni mõista, et Eesti riik taastas oma riigi ning on iseseisev. Ei taheta mõista, et Eestil on oma raha, et Eesti riigis vene keel ei olegi riigikeel, Eesti ja Venemaa vahel on piir ning Eestisse pääsemiseks on vaja viisat jne. Oleme aeg-ajalt sunnitud kuulma, et der?aava taastamise mõte pole kuskile kadunud. Liiga tihedais majandussidemeis võib kätkeda oht sattuda Vene lõa otsa.

See on hea, kui Eesti ettevõtja suudab oma kaupa müüa kus iganes, kuid Venemaaga on see seotud alati suure riskiga. Meie poliitikutele soovitaks kindlasti teha kõik, et suhteid Venemaaga parandada. Nende tegevus peaks olema suunatud sellele, et aidata kaasa demokraatia võidule, majanduse liberaliseerimisele. Venemaal tuleb aktsepteerida kõiki riike võrdsete partneritena. Alles siis saab Eesti ärimees riskimata suhelda Venemaaga ? kui Ameerika on tuhande võimaluse maa, siis Venemaa on piiramatute võimaluste maa.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:09
Otsi:

Ava täpsem otsing