Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linn peabki staadione rahastama
Kui palju Tallinn on Lilleküla staadioni rajamisse raha kulutanud?
Otseselt 24,9 miljonit krooni, mis tahetaksegi nüüd ühe osana aktsiakapitaliks vormistada. Lisaks on linn investeerinud staadioni infrastruktuuri 16 miljonit krooni, mille eest linn midagi vastu ei soovi. Veel on linn andnud 14 miljonit krooni laenu. Nii et kokku ligi 55 miljonit krooni.
Samamoodi on linn investeerinud ka teiste staadionide ja spordirajatiste infrastruktuuri ning pole mingit osalust vastu saanud. See ongi linna kohustus.
Kuidas on üldse võimalik, et linn annab raha, aga osalus vormistatakse alles tagantjärele?
Ilmselt on liiga kiire olnud. See, et ma nüüd püüan linna osalust vormistada, on ju igati positiivne. Ma ei pea muidugi normaalseks, et seda alles nüüd, tagantjärele tehakse.
Saku suurhalliga suudeti ju asju normaalsel kombel ajada ning linna osalus on seal juba algusest peale korrektselt vormistatud.
Saku suurhall on puhas äriline objekt, kus toimuvad kontserdid ja spordivõistlused. Seal on võimalik raha tagasi teenida.
Kas teid ei häiri, et paljuski linna rahaga ehitatud Lilleküla staadion kuulub lõpuks Aivar Pohlakule?
Ma arvan, et see on tema õnnetus, mitte õnn. Kas te tõesti usute, et selle staadioniga on võimalik mõni kroon kasumit teenida? Linna huvi on praegu seista selle eest, et meile selle staadioniga seoses rohkem kohustusi kaela ei tuleks.
Samas on Pohlak ja talle kuuluv mittetulundusühing FCF võtnud üle 40 miljoni krooni laenu.
See on tema võetud laen ja selle tagasimaksmine on puhtalt tema probleem.
Kui linna saab aktsionäriks, vastutab ju ka tema kaudselt laenu tagasimaksmise eest?
Ainult selles ulatuses, palju me sinna juba sisse oleme pannud.
Kas te loodate veel sel aastal linna osaluse vormistada?
Jah, mulle antud volitused näevad seda ette. Kontrollin praegu lepingu juriidilist poolt, et linn saaks oma huve kaitsta. Osaluse protsendil polegi siin nii suurt tähtsust, sest mingit dividendide jagamist seal kunagi ei teki.
Mis juhtub siis, kui Pohlak ei suuda võetud laene tagasi maksta ja staadioni haldamiseks loodav aktsiaselts läheb pankrotti?
Staadion läheb siis müüki ja linn peab sel juhul oma õigusi kaitsma. Kui isegi omanik vahetub, siis staadion jääb ju alles.