Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kolmandas kvartalis maailmamajanduse kasv pidurdus

11. detsember 2001, 14:20

Kolmandas kvartalis toimus suuremates majandusruumides kasvu edasine pidurdumine ning lisaks Jaapanile sisenesid ka USA ja Saksamaa majandused langustsüklisse. Mitmed märgid viitavad, et aasta lõpuks võib sama juhtuda eurotsoonis tervikuna, teatas Eesti Pank.

Majandusaktiivsuse langusele reageerisid kõik suuremad keskpangad ulatusliku intresside alandamisega. Alates aasta algusest on baasintressid USAs langenud juba 4,5 protsendipunkti (sealhulgas juulist novembrini 2 protsendipunkti) ning eurotsoonis 1,5 protsendipunkti võrra (sellest juulist novembrini 1,25). Maailmamajanduse jahtumine mõjub Eestile viitajaga.

Kuna terrorirünnakud USAs ja Argentiina majandusraskused ei toonud kaasa Eesti riskiastme suurenemist, siis olid kolmanda kvartali välismaised intressisignaalid Eestile ekspansiivse iseloomuga -eurotsooni intresside langus kandus praktiliselt samas suurusjärgus üle ka kohalikule rahaturule ning tõi kaasa reaalsektori hoiuste ja laenuhinna alanemise.

Kuigi kolmandas kvartalis toimus maailma majanduskliima märgatav jahenemine, ei erinenud Eesti 4,9-protsendiline majanduskasv oluliselt esimese poolaasta vastavast näitajast. Välismõjude avaldumise viitaja tõttu suurenes kolmandas kvartalis kasvutempo erinevus Euroopa Liidu suhtes, ulatudes 3,6 protsendipunktini.
Eeldatavasti järgmise aasta alguses hakkab üleüldine surutis kanduma üha enam ka siinsesse majandusruumi ning tõenäoliselt leiab aset majanduskasvu edasine aeglustumine (prognoosi kohaselt 2002. aastal 3,5 protsendini). Vaatamata endiselt kõrgele investeerimisaktiivsusele on välistasakaal ka kolmandas kvartalis eelmise aasta tasemel ning aasta kokkuvõttes peaks jooksevkonto defitsiit jääma alla 7 protsendi SKP suhtes.

Aasta alguses välismaiste hinnasurvete tõttu kiirenenud inflatsioonitempo asendus juba suvekuudel oodatust isegi kiirema aeglustumisega. Globaalne majandussurutis viis läbi kahaneva nõudluse maailmaturul toormehindade languseni ning ulatuslik vabade tootmisressursside olemasolu surub allapoole ka valmis- ja pooltoodete hindu. Eesti tarbijahindade 12 kuu kasv alanes juuni 6,9 protsendilt 4,8 protsendini oktoobris.

Kolmanda kvartali eksporditulud olid veel piisavad tagamaks reaalsektori laenude teenindamise võimet endisel tasemel. Hoiuste juurdevoolu ületav laenumahtude kasv ei ohusta veel otseselt majanduse tasakaalu. Jätkuvalt on suurima kasvuga kinnisvaratehingute finantseerimine, kus rahvusvahelise intressitaseme langus on viinud krediidihinna kõigi aegade madalaima tasemeni (alla 9 protsendi). Samas on selles sektoris enim suurenenud ka halbade laenude osakaal, mis eksporditulude edasisel alanemisel võib märkimisväärselt halvendada finantssektori aktivate kvaliteeti. Seega ei ole hetkel problemaatiline mitte niivõrd võimalik välismaiste laenuressursside kasutamine, vaid pigem majanduskasvu pidurdumisega kaasnev teatud majandussektorite keskmisest suurem haavatavus - eelkõige tuleb mainida kinnisvara arendust.

Stimuleeriv majanduspoliitika võib juba 2002.a suvel viia kasvu taastumiseni suuremates tööstusriikides, kuid samas ei ole välistatud ka märksa pikaajalisem retsessioon. Tugev finantssektor ning majanduse hetke tasakaal näitavad, et Eestil on häid eeldusi säilitada usaldusväärne majandusruum ka maailma majanduse üldise jahenemise taustal. Kõige paremini iseloomustab seda kahe reitinguagentuuri (Standard PoorŽs ja Fitch)poolt sügisel Eestile omistatud kõrge krediidiusalduse reiting (A-).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing