Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõnis Palts: Lilleküla staadion on Aivar Pohlaku õnnetus (intervjuu täistekst)

11. detsember 2001, 12:26

(Tänases Äripäevas ilmunud intervjuu täisversioon, lühiversiooni saad lugeda ka

Tallinna linnapea Tõnis Palts peab 55 miljoni krooni kulutamist Lilleküla staadioni rajamisse linna kohustuseks, samas tunnistades, et linna osaluse vormistamine tagantjärele on kahetsusväärne.

Kui palju Tallinna linn on ikkagi Lilleküla staadioni rajamisse raha kulutanud?
Otseselt 24,9 miljonit krooni, mis tahetaksegi nüüd ühe osana aktsiakapitaliks vormistada. Lisaks on linn investeerinud staadioni infrastruktuuridesse 16 miljonit krooni, mille eest linn midagi vastu ei soovi. Veel on linn andnud 14 miljonit krooni laenu. Nii et kokku on linn sinna investeerinud ligi 55 miljonit krooni.
Samamoodi on linn investeerinud ka teiste staadionide ja spordirajatiste infrastruktuuridesse ning pole mingit osalust vastu saanud. See ongi linna kohustus.

Kuidas on üldse võimalik, et linn annab raha, aga osalus vormistatakse alles tagantjärele?
Ilmselt on liiga kiire olnud. See, et ma nüüd püüan linna osalust vormistada, on ju igati positiivne. Ma ei pea muidugi normaalseks, et seda alles nüüd, tagantjärele tehakse.
Teisest küljest ei ole tegu ärilise objektiga. Aktsiaseltsi loomine on lihtsalt linna osaluse vormistamise viis, et kaitsta linna huve. Üldiselt on ju neid asju siiani vormistatud vastupidi. Me oleksime ju võinud kõik kulutused vormistada ka investeeringutena spordielu arendamisse.
Samas on hea, et on leitud inimene, kes suurema osa kulutustest on nõustunud enda peale võtma. Näiteks ei ole me suutnud siiani leida samasugust partnerit Lasnamäe kergejõustikuhalli ehitamiseks.

Saku suurhalliga suudeti ju asju normaalsel kombel ajada ning linna osalus on seal juba algusest peale korrektselt vormistatud.
Saku suurhall on puhas äriline objekt, kus toimuvad kontserdid ja spordivõistlused. Seal on võimalik raha tagasi teenida.
See pole mõistagi vabandus, ka Lilleküla staadioni puhul oleks tulnud paberid juba algusest peale korda ajada. Ma ei hakka seda kellegi süüks ajama. Ju siis oli mingi põhjus, miks seda just nii tehti.

Kas teid ei häiri, et paljuski linna rahadega ehitatud Lilleküla staadion kuulub lõpuks ühele inimesele ehk Aivar Pohlakule?
Ma arvan, et see on tema õnnetus, mitte õnn. Kas te tõesti usute, et selle staadioniga on võimalik mõni kroon kasumit teenida. Linna huvi on praegu seista selle eest, et meile selle staadioniga seoses rohkem kohustusi kaela ei tuleks.

Samas on Pohlak ja talle kuuluv mittetulundusühing FCF võtnud üle 40 miljoni krooni laenu.
See on tema võetud laen ja selle tagasimaksmine on puhtalt tema probleem.

Kui linn saab aktsionäriks, vastutab ju ka tema kaudselt laenu tagasimaksmise eest?
Ainult selles ulatuses, palju me sinna juba sisse oleme pannud. Mingit muud vastutust linnal ei ole.

Novembri lõpus andis linnavalitsus teile volitused linna osaluse vormistamiseks. Aluseks olid siis suve keskpaiga seisuga tehtud kulutused ehk veidi üle 85 miljoni krooni. Pohlak väidab nüüd, et kulutusi on tehtud juba 130 miljonit krooni. Miks linnavalitsus opereerib vanade andmetega?
Küsimus pole rahas. Hea, kui me saame oma osalust kaitsta, sest staadioni tegelikku väärtust on rakse määratleda. Sel on pigem sotsiaalne väärtus. Mingi formaalse rahanumbriga seda hinnata pole võimalik, sest staadioni müük on suhteliselt utoopiline tegevus. Ma ei usu, et staadioniga on võimalik raha tagasi teenida.

Kas te loodate veel sel aastal linna osaluse vormistada?
Jah, mulle antud volitused näevad seda ette. Kontrollin praegu lepingu juriidilist poolt, et linn saaks oma huve kaitsta. Osaluse protsendil polegi siin nii suurt tähtsust, sest mingit dividendide jagamist seal kunagi ei teki. Olulisem on ikkagi see, et linnal ei tekiks staadioniga seoses rohkem kohustusi. Ja kui staadion peaks tõesti maha müüdama, siis peab linn oma osa tagasi saama.

Mis juhtub siis, kui Pohlak ei suuda võetud laene tagasi maksta ja staadioni haldamiseks loodab aktsiaselts läheb pankrotti?
Staadion läheb siis müüki ja linn peab sel juhul oma õigusi kaitsma. Kui isegi omanik vahetub, siis staadion jääb ju alles. Kordan veel, et see on sotsiaalobjekt. Ma ei kujuta ette, et jalgpallistaadioni oleks võimalik kasutada mõnel ärilisel huvil, olgu või härjavõitluste korraldamiseks.

Mida ikkagi linn teeb, kui omanikuks saab pank ja ta pakub staadioni linnale müügiks?
Miks me peaksime seda ostma? Ega see jalgpalli mängimist sega, kui pank omanikuks muutub.
Minu meelest on väga hea, et oli olemas üks entusiast, kes ka oma raha natukenegi sisse pani. Linnal saab olla vaid üks huvi: võimalikult väikese investeeringuga tuua võimalikult rohkem inimesi spordi juurde, kas siis sportlastena või vaatajatena. Kõik muu on teisejärguline.
Aivar Pohlak on ju heas mõttes hull, kes on üldse sellise objekti ette võtnud. Kui linn poleks sinna investeerinud ja kui Pohlak poleks eestvedaja olnud, siis poleks meil praegu ka jalgpallistaadioni. Ja kui linn poleks raha andnud, siis võib-olla oleksid jäänud tulemata ka FIFA ja UEFA rahad. Kahjuks pole Pohlak suutnud oma dokumente korralikult vormistada, aga sinna ma ei saa midagi parata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing