Linn kui firma, mille aktsionärid on kodanikud

12. detsember 2001, 00:00

Poliitikud, kes ise mitte kunagi ei ole suurt firmat juhtinud, räägivad, et linna juhtimine ei ole firma juhtimine. Samal ajal linnajuhid, kes on olnud suurte firmade juhid, ütlevad vastupidist, et nii juhtimise kui majandamise mõttes on tegemist sama üritusega. Tekib paradoks ? inimesed kel ei ole isiklikku kogemust, räägivad ühte ja inimesed, kel on see kogemus, räägivad teist! Keda siis uskuda, kas kogemustega vähemlasi või ilma kogemusteta enamlasi. Kuna bol?evikke on oluliselt enam, sellest nimi ju tulebki, siis tundub, et alati jääb peale ja kõlama nende arvamus.

Miks poliitikud arvavad, et need on nii erinevad asjad? Selleks, et oma rumalusi põhjendada. Kui argumentidega enam ei suudeta vastata loogilistele küsimustele, siis tullakse välja retoorikaga.

Aga kui võrrelda kodanikke linnaaktsionäridega? Kohalikke omavalitsuste valimisi aktsionäride üldkoosolekuna? Volikogu firma nõukoguna (supervisory board), linnavalitsust juhatusega (managment board)?

Kodanik on linnaaktsionär.

Kodanik suurendab iga päev aktsiakapitali makstes makse. Majandusaabitsast on teada, et kõige kallim raha on aktsiakapital, kõige odavam raha aga laen. Seega on investeeringute tegemiseks vaja võtta laenu ja vältida maksude tõstmist. Need aga, kes linnakodanikke laenuteemaliste tondijuttudega hirmutavad, pole majandusaabitsat lugenud. Nemad on lugenud ainult Mõmmi aabitsat.

Investeeringute efektiivsusest. Nagu äris nii ka linnamajanduses tuleb investeerida nii palju kui võimalik. Kriteeriumiks peab olema vaid investeeringute efektiivsus. See, et valikute tegemisel tuleb eelistada asju, mis loovad suuremad eeldused taastootmiseks, kui teised investeeringud. Näiteks kruusateede asfalteerimine Eesti äärealadel, kus päevas sõidab läbi 10 autot on küll suurepärane valimisloosung, kuid kui Tallinnas saab selle raha eest teha ära lõigu, mida läbib päevas 3000 autot, siis viimane investeering on parem. Võimalik, et esimese kasuks kaaluma võiks hakata siis, kui vahe on kahekordne. Mitte aga 300kordne. Vastasel juhul oleks tegemist varastamisega maksumaksja kui aktsionäri taskust ja juhid, kes seda soodustavad astuksid päevapealt tagasi, mitte aga ei kahmaks võimu juurde. Kui valida on töökohtade loomise või töötutele raha jagamise vahel, siis tuleb investeerida töökohtade loomisesse näiteks turismialasesse marketingi.

Selleks, et saada järgmisel aktsionäride koosolekul taasvalituks, võivad tegevjuhid minna sellisele alatusele, et teevad kaalukeelel olevatele aktsionäridele kingitusi. Enamasti tehakse need kingitused firma kulul. Firma juhtimisel on see väga riskantne tegevus, vahelejäämine on peaaegu alati tagatud. See võib mõnikord isegi lõppeda vanglaga. Küll aga ei jääda üldjuhul vahele sellega linna juhtimises. Valimisteks valmistudes ollakse valmis tegema investeeringuid, mis sisuliselt on kulud, selleks, et järgmistel kohalikel omavalitsuste valimisel saada täiendavaid hääli. Näiteks ollakse silmipilgutamata valmis jagama vahendeid inimestele, kes vajaksid tegelikult töökohti, aga mitte lõputult kingitusi

Kujutage ette, et ühe suure firma aktsionäridest oleksid 40 protsenti vene keelt kõnelevad inimesed ja 60 protsenti eesti keelt kõnelevad inimesed. Kas oleks mõeldav, et 40 aktsionäride huvid ei saaks esindatud vaid selle põhjal, et firma alustas ajalooliselt tegevust Eestis, või lihtsalt seepärast, et firma ei taha tegeleda nende aktsionäridega, kes räägivad muus keeles? Mina sellist diskrimineerimist ettevõtluses ette kujutada ei suuda.

Ja kuigi öeldakse, et kapitalil ei ole kodumaad, on tal alati omanik. Ja omaniku huvid on ettevõtluses kõige tähtsamad. Ole sa või roheline ja meetri pikkune ja räägi sa või bantu keeles.

Kui juhtida linna nagu ettevõtja siis on sul ilma ühegi kõhkluseta selge ? kõige olulisemad on linnakodaniku huvid. Sa pead tootma hüvesid linnakodanikule. Ja tegelikult tuleks ka erakondi vaadelda kui firmasid, kes avalikult konkureerivad rahvale parima haldusteenuse pakkumises. Jutud linna valitsemise erakordselt peentest nüanssidest, mida vaid valitud poliitikud teavad, on soolapuhumine ja puru silmaajamine. Ma ei pea siin isegi enam vajalikuks korrata, millise eesmärgiga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing