Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soojafirma ootab elektri tootmiseks soodsamat hinda

?Kardame, et idee realiseerumiseks kulub veel mitu aastat, sest Euroopa Liiduga läbirääkimistel ei ole paika pandud elektrituru valemit,? rääkis Tartu Energia juhatuse esimees Mati Meos. ?Sellest tingituna ei saa ka Eesti seadused fikseerida koostootmisjaamas toodetud elektrienergia müügiprotsessi.?

Meose sõnul peavad nad enne koostootmisjaama ehitamist hoolega arvestama, kui palju nad elektri- ja soojusenergia koostootmisest võidavad. ?Kui Euroopa elektriturul saavad elektrienergia tootja ja ülekandja võrdselt kolmandiku põhitariifist, siis meil tahab elektrienergia ülekandja ehk Eesti Energia teenida ligi kolmveerand elanikkonnale müüdavast hinnast,? võrdles Meos.

Meose sõnul plaanivad nad Tartusse ehitada koostootmisjaama elektrilise võimsusega 15 MW, millega kaasneb soojuslikku võimsust 45 MW. Projekti maksumuseks on arvestatud 350?400 miljonit krooni.

Planeeritava koostootmisjaama asukoht on veel lahtine. ?On kaks põhimõttelist varianti, kas linna piiril asuva Luunja katlamaja juurde või Turu tänavas asuva katlamaja territooriumile,? täpsustas Meos.

ASi Eesti Energia peajuristi Jaanus Ikla sõnul on elektrienergia tootmine taastuvast energiast ja koostootmisjaamad kuum teema kõikjal Euroopas. ?Kõik ütlevad, et need on valdkonnad, mida tuleb soodustada, aga tänaseni ei ole ühetaolist lähenemist,? rääkis Ikla. Eesti seadused toetavad praegu vaid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia tootjat, pannes paika ostukohustuse ja hinna.

Eesti Energia kommunikatsioonijuhi Erki Peegli sõnul pole seni suudetud lõpuni vaielda ning paika panna arvutusi, millises vahekorras peaks olema kombijaamas toodetud soojusenergia ja elektrienergia hind. ?Kohaliku omavalitsuse huvi kombijaama puhul on üldjuhul hoida soojusenergia hind all ja saada elektrienergia eest võimalikult kõrget hinda.?

Eesti Energia enamusosalusega ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees Toomas Niinemäe ütles, et kui proportsioonid on paigas, on kombijaamas kasumlik toota nii soojus- kui ka elektrienergiat.

Kohtla-Järve Soojusel on kombijaamad Kohtla-Järvel ja Ahtmes. ?Müüme elektrienergiat kokkuleppehinnaga nii Eesti Energiale kui ka suurtele tööstustarbijatele,? ütles Niinemäe.

Aastaid oma kombijaamas elektrienergiat tootnud ASi Sangla Turvas juhataja Rait Abrase kinnitusel annab neile efekti vaid enda tarbeks elektri tootmine. ?Meil ei ole mõtet elektrienergiat rohkem toota ja seda Eesti Energiale müüa,? rääkis Abras. ?Müügihind on sisuliselt omahind.?

Abras ei soostunud ütlema, millise hinnaga Eesti Energia neilt elektrienergiat ostab. ?See on umbes kolmandik kodutarbija tariifist,? jäi Abras napisõnaliseks. Sangla Turvas tootis eelmisel aastal enda tarbeks elektrienergiat 7729 MWh ja müüs 1854 MWh.

Kombijaam Põlvas, mis kaks aastat tootis ja müüs elektrienergiat, lõpetas töö tänavu märtsis. ?Seadmete omanik Põlva linn tahtis saada renti rohkem, kui me elektrienergia müügist teenime,? põhjendas ASi Põlva Jõujaam juhataja Mati Eelmäe tootmise lõpetamist.

Eelmäe andmeil maksis Eesti Energia ligi kolm aastat tagasi, kui kombijaam käivitus, kWh elektrienergia eest 38 senti. ?Hiljem oli Eesti Energia nõus maksma vaid 27 senti,? rääkis Eelmäe. ?Ka selle hinnaga oleks tasunud elektrienergiat toota, kui vaid linn poleks seadmete eest küsinud renti 1,5 miljonit krooni aastas.?

Erki Peegli sõnul näitasid nende arvutused, et Põlva kombijaamas toodeti sooja liiga odavalt. ?Me ei taha osta elektrienergiat kallimalt kokku selleks, et doteerida kohaliku omavalitsuse kehtestatud madalat soojusenergia hinda,? põhjendas Peegel elektri kokkuostuhinna alandamist.