Pärnu linn küsib Kilgilt sadamatulu

Sirje Niitra 13. detsember 2001, 00:00

Pärnu linna ja Pärnu Sadama edasisi suhteid reguleerivad kaks põhimõttelist otsust. Volikogu otsuse kohaselt peaks linn võõrandama oma pisut üle 41 protsendi suuruse osaluse ASis Pärnu Sadam, koalitsioonilepe näeb aga ette osaluse loovutamist kanalit tagasi saades. See tähendaks, et linn vahetaks oma Pärnu Sadama aktsiad kanali vastu, mille haldamiseks moodustaks eraldi linnale kuuluv ettevõtte.

Sel juhul hakkaks linnale laekuma ka ligi 20 miljonit krooni aastas, mida laevaomanikud praegu kanalitasuna ASile Pärnu Sadam maksavad. 3,6 miljonit krooni teenib sadam veel aastas kanali haldamisest. Samas peaks linn hakkama sel juhul ka kanalit korras hoidma ja tegema selleks kulutusi.

Pärnu linnapea Einar Kelderi hinnangul oleks selline asjade käik kasulik nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, sest võtaks maha aastaid kestnud pinged Pärnu Sadama monopoliseisuse pärast. Sel põhjusel oli näiteks AS Reldor sunnitud mõni aeg tagasi oma tegevuse sadamaäris lõpetama. Linnapea sõnul on kanal olnud ajalooliselt linna oma ja peaks ka edaspidi linna teenima.

Kelder annab endale aru, et vähemusosaluse müügil on aktsia hind umbes kolmandiku võrra väiksem kui enamusosaluse puhul. Teiseks pole praegu müügiks õige aeg, sest sadama ümbersõidutee on valmis ehitamata ja elanike protest võib juurdepääsu kaubasadamale hoopis sulgeda.

Kuna sadama arenguks hädavajaliku ümbersõidutee ehituse alustamine riigi ja ISPA rahaga venib, on linn alternatiivse võimalusena teinud ettepaneku kindla summa dividendide saamiseks sadamaärist igal aastal. Linnaametnike arvutuste kohaselt võiks saadav tulu olla 10 miljoni krooni ringis. Seni pole linn viie aasta jooksul sadama teenitud kasumist sentigi saanud, vaid see on täies ulatuses sadama arengusse tagasi investeeritud.

Pärnu koalitsiooninõukogu arutab järgmisel nädalal koalitsioonileppe sadamat puudutava punkti muutmist. Nõukogu esimehe Vello Järvesalu sõnul on kõik koalitsiooni liikmed ühte meelt selles, et linn ei peaks kanalit Pärnu Sadama varade hulgast välja võtma, vaid sadam võiks linnale garanteeritud dividendide arvel ehitada ümbersõidutee lõigu maksumusega 20?35 miljonit krooni. Järvesalu hinnangul oleks see mõistlik otsus, sest pole sugugi kindel, kas kanalist saadav tulu selle haldamisega kaasnevaid kulusid ületab.

Linnavolikogu 1997. aastal tehtud otsuse kohta, millega linn jäi ilma oma enamusosalusest Pärnu Sadamas, ütleb tollal linnapea toolil istunud Järvesalu, et tegu oli hoopis teise majandusolukorraga. AS Pärnu Sadam tahtis minna börsile ja linnal polnud raha aktsiakapitali suurendamises osalemiseks.

Pärnu Sadamas enamusosalust omava ASi Transcom omanik Rein Kilk (pildil) ütleb, et ootab linnalt konkreetseid ettepanekuid selle kohta, mida edasi teha. Ümbersõidutee rajamine sadama jõududega ja linna dividendide arvel jätkaks tema sõnul senist arenguloogikat.

ASi Pärnu Sadam asutamisel oli Kilgi sõnul linna ainus soov, et turvas ja puit kui keskkonda saastavad kaubad kesklinna kailt ära saaks ja nüüd on see teostunud. Ümbersõidu rajamisega säästetakse aga Vana-Pärnu linnaosa elukeskkonda.

Kanali taasmunitsipaliseerimises ei näe Kilk enda sõnul mingit mõtet, sest ?miks peaks linn ettevõtlusega tegelema?. Seda enam, et nüüd on kõik Pärnu jõe suudmes kaisid omavad firmad omavahel kokku leppinud, et usaldavad sissesõidukanali haldamise ASile Pärnu Sadam. Monopoolsuse vastu sõdinud AS Reldor on nüüd mängust väljas, sest selle kai omandas samuti Kilgi omanduses olev AS Stividorid.

Pärnu Sadama juhatuse esimees Peeter Volkov (pildil) ütles, et linn saab oma varalt tulu nagu kõik teisedki aktsionärid seeläbi, et aktsiate väärtus tõuseb. ?Kui linn tahab oma tulu dividendidena välja võtta, peaks ta seda praegu teatama, et me saaks arvestada sellega järgmise aasta eelarve koostamisel,? lausub ta. Samas tunnistas Volkov, et linnapea avaldas dividendisoovi eelmisel aktsionäride koosolekul, kuid teised aktsionärid polnud sellega päri.

Eelisaktsia andmine linnale, mis tagaks kindla dividendimäära, oleks Volkovi sõnul võimalik, kuid kindlasti ei oleks see 10 miljonit krooni aastas, nagu linnapea on praegu välja käinud. Sel juhul peaks sadam teenima kasumit vähemalt 24 miljonit krooni, kusjuures tal ei tohiks olla ka mingeid finantskohustusi ega investeerimisvajadust. ?Väidan, et see on võimatu sündmus,? sõnas sadama juht. Reaalne tulu, mida linn võiks oma osalusest saada, jääks Volkovi hinnangul 3?4 miljoni krooni vahele.

Pärnu Sadama sadamakapten Riho Prints leiab, et sadam on üks tervik, mida lõhkuda oleks vale. Kui linn moodustaks kanali haldamiseks eraldi firma, suurendaks see tema hinnangul kindlasti kulutusi ja seetõttu tõuseks laevaomanikelt võetav kanalitasu.

Ainuüksi puksiiriteenistuse kulud, mis kuuluvad kanali juurde, ulatuvad kapteni sõnul aastas 15 miljoni kroonini, aga peale selle tuleb veel jääd murda, muule remontida, laevaliikluse ohutus tagada ning vajaduse korral ka süvendustöid teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing