Söögikohad ootavad käibe kasvu

Katrin Kurss 13. detsember 2001, 00:00

Statistikaameti andmetel oli toitlustusvaldkonna 1999. aasta realiseerimise netokäive ligi 1,2 miljardit krooni, mis koos lisanduva käibemaksuga teeb sektori käibeks pea 1,4 miljardit krooni. Arvestades kogu jaemüügivaldkonna kasvu, hindab turu-uuringufirma Profindex möödunud aasta käibeks 1,8 miljardit. Tänavune toitlustusettevõtete kogukäive jääb Profindexi juhatuse liikme Margit Raidi prognoosi kohaselt veidi alla 2 miljardi krooni.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu liikmeks oleva 37 restorani kolmanda kvartali netokäive näitab võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11protsendilist kasvu, kusjuures toidu käive on suurenenud 14,5 ja jookide käive 2.

Ka restorani Pegasus mäned?er Mart Tomson on veendunud, et toitlustus on kasvav valdkond. ?Olemasolevate tasemel kohtade käive peaks kasvama, aga kindlasti tekib juurde ka uusi kohti ja konkurents läheb tihedamaks,? ütles Tomson.

Sarnaselt muu maailma trendidega muutuvad ka Eestis söögikohad tulevikus mitmekesisemaks, prognoosib Margit Raid.

Suurtest kiirtoitlustuskettidest kadus mõni aeg tagasi turult Carrols. Ka kohalikud toitlustajad ei ole suuri kette välja arendanud, erinevalt Lätist, kus tegutseb populaarne restoran Lido.

Emori monitooringu andmetel on väljas söömise osa rahvastiku toidukuludes aasta-aastalt kasvanud. Esimesed uuringud pärinevad 1992. aastast, mil pere kohta kulus väljaspool kodu söömisele keskmiselt 7 krooni kuus, mis moodustas 5 pere kulutustest toidule ühes kuus. 2001. aasta esimesel poolaastal kulutas pere toitlustusasutustes keskmiselt 52 krooni ehk 8 oma kuu toidukuludest. Peresid, kus kasvõi üks liige vähemalt korra kuus kodust väljaspool einestab, on Eestis umbes pooled ja see suhtarv ei ole alates 1992. aastast palju muutunud.

Praegu on Eestis kokku rohkem kui 3200 toitlustusasutust, neist ligikaudu 1900 avatud söögikohta, lisaks töötab ka pea 1400 suletud ehk peamiselt laste- ja õppeasutuste, haiglate ja vanglate toitlustuskohta. Erasektorile kuulub neist üle 1300.

Toitlustusettevõtete arv on viimase kolme aasta jooksul ühtlaselt kasvanud paari-kolmekümne võrra aastas. Kõige suurem söögikohtade juurdekasv, ligi 7, on toimunud maapiirkondades. Paarkümmend söögikohta on juurde tekkinud Pärnusse, kus praegugi suvehooajal kliente piisavalt kiiresti teenindada ei jõuta. Võrreldes 1999. aastaga on tagasiminek söögikohtade arvus toimunud Tartus, kus on kadunud 25 söögikohta.

Mõistagi on suurem osa toitlustusettevõtteid koondunud linnadesse ning neist omakorda enamik Tallinna. Teistest piirkondadest tunduvalt rohkem söögikohti, kokku 41, asub Tallinnas Pärnu maanteel.

Kuigi muutus toidukohtade üldarvus ei ole olnud suur, toob Margit Raid välja, et kohtade vahel toimub pidev rotatsioon ? pea kümnendik kohti korraldab aasta jooksul ümber oma tegevuse, vahetab nime või omanikku.

Baarid on Profindexi hinnangul Eestis kõige levinum toitlustusettevõtte vorm. Restorane eristab muudest toidukohtadest ? la carte menüü. Restorane ja baare on Tallinnas sama palju kui kõikides teistes Eesti linnades kokku ehk ligi 600. Tallinna restoranidetänav on Vene tänav, mille 11 söögikohast 7 on restoranid.

Kolme viimase aasta jooksul on pea kolmandiku võrra kasvanud pubide arv. Sööklate ja kiirtoidukohtade arv on alates 1999. aastast enam-vähem stabiilsena püsinud.

Enamikule restoranioperaatoritest kuulub vaid üks söögikoht, kahe-kolme restorani omanikfirmasid on alla kahekümne, nende hulgas annavad tooni hotellid.

Margit Raidi sõnul ei ole üks söögikoha tüüp teisest silmnähtavalt tulusam. Küll aga märkis Raid, et toidule orienteeritud kohad teenivad ikka toidult, alkoholilt lõikavad kasu need, kes koguseliselt rohkem läbi müüvad. Statistikaameti andmetel moodustavad alkohol ja tubakatooted toitlustusettevõtete realiseerimise netokäibest umbes 20.

Turistid toovad Eesti toitlustusasutustesse 500 miljonit krooni ehk umbes veerandi valdkonna kogukäibest. Ühepäevaturist kulutab väljas söömisele 100?200 krooni päevas, kaheks päevaks tulnu juba kuni 500, ja kes tuleb kauemaks, kipub söögikohtadesse jätma juba üle 500 krooni päevas.

Margit Raid põhjendab ühepäevaturisti väikest toidueelarvet sellega, et Soome turist piirdub siin enamasti vaid ühe päevase toidukorraga, mille juurde ei kuulu vein ega kange alkohol, teised eined süüakse laevas enne maale tulekut või pärast lahkumist. Eesti toitlustusettevõtted võidaksid kõvasti, kui meie külalised siinviibimise aega pikendaksid.

Raidi hinnangul hoiab toitlustusala kasvu tagasi ka heade spetsialistide nappus. Ta tõi näiteks, kuidas Tallinna uue noobli restorani Bocca on käima lükanud toitlustusega otseselt mitte seotud inimesed. ?Start on olnud hea, aga fini?ini on veel pikk maa,? ütles restorani üks omanikest investeerimispankur Kalev Tanner.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing