Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööjõu vaba liikumise nõudest ei tohi taganeda

13. detsember 2001, 00:00

Äripäev tunnustab Eesti euroläbirääkijate tegevust isikute vaba liikumise peatüki sulgemiseks peetavatel kõnelustel. Eesti pool nõuab Euroopa Liidult tööjõuturu avamist kohe pärast Eesti astumist euroliitu. ELi soov kehtestada Eestile inimeste liikumise osas piirangud on ka üks põhjus, miks toimetus praegu Eesti liitumist ei toeta.

Eesti läbirääkijate jäikus on aeglustanud eurokõnelusi. Mitmed ELi liikmesriigid eesotsas Saksamaaga soovivad jätta uute liikmesriikide kodanikele tööturu mitmeks aastaks suletuks. Selline nõudmine on diskrimineeriv, sest inimeste vaba liikumine on ELi üks tähtsamaid põhimõtteid.

Osa Eesti poliitikuid on avaldanud arvamust, et ELi poolt Eestile tööjõu liikumises seatavad piirangud tulevad meile tegelikult kasuks. See väldib kvalifitseeritud tööjõu äravoolu läände.

Kui Eesti kodanikel avaneks võimalus asuda tööle mõnda teise liikmesriiki, siis tähendab see seda, et ettevõtjad peavad suurendama tööjõukulusid, et heade spetsialistide lahkumist takistada. Tõstes töötajate palka, väheneb aga Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja lõpptulemusena meie majandusedu kannatab.

Eespool toodud argumentatsioon meenutab mitu aastat tagasi kaitsetollide üle peetud debatte. Kaitsetollidega Eesti turu sulgemise vajadust põhjendati samuti meie ettevõtjate raske olukorraga.

Tegelikult on Eesti turu avatus mõjunud ettevõtluse arengule positiivselt. Majandus ja ettevõtjad on muutunud efektiivsemaks ja on välisturul konkurentsivõimelisemad kui protektsionistlikumat majanduspoliitikat ajanud lõunanaabrid. Seda näitab ka Eesti kaubavahetusstatistika. Tööjõuturu avamine suurendab seal konkurentsi. See ei ole meie majandusele lõppkokkuvõttes halb, sest aitab kiiremini tõsta elatustaset, kuna ettevõtted peavad orienteeruma kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele.

Massilist tööjõu lahkumist Eestist ei toimu. Ka varem on ELi laienemisel kardetud odava tööjõu sissevoolu. Tegelikult ei ole need kartused kunagipõhjendatuks osutunud. Tööjõu liikumisele seab piirid keel ja kultuur. Näiteks USAs vahetab igal aastal tööotsinguil elukohta 17 tööjõust, Euroopa Liidus aga ainult 1,7 ja seda vaatamata tõigale, et ELis on tööpuudus kõrgem (vt Raivo Vetik ?Eesti inimareng võrdluses Euroopaga? EPL 08.12.2000).

Euroopa tööturul ei ole eestlastel kerge konkureerida kõrgepalgalistele ametikohtadele. Kuhugi ei kao keele- ja kutseoskusnõuded, elamiskulud Euroopas on suuremad. Euroopa Komisjoni tellitud analüüs näitas, et laienemise järel siirdub Lääne-Euroopasse kokku vaid 335 000 idaeurooplast ja iga aastaga on läände tööle soovijate hulk vähenenud.

Eesti peab jääma tööturu avamise suhtes senisele seisukohale ehk nõudma piiranguteta ligipääsu. Eurokõneluste tegeliku aeglustumise põhjus on Euroopa Liidu sisevastuoludes. EL pole suuteline kiiret laienemisprotsessi läbi viima, seetõttu ei aitaks olulistes küsimustes järeleandmiste tegemine ELiga ühinemist oluliselt kiirendada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing