ELi tippkohtumine Belgias tõotab teravaid vaidlusi

Belgia föderaalse kallakuga reformikava pole aga leidnud üksmeelset toetust ning et päevakavas on muidki liikmesriike lõhestavaid teemasid, riskivad kaugemad sihid jääda riiaka lehmakauplemise varju.

Üks ägedamaid võitlusi tuleb Euroopa Liidu ametiasutuste asukohamaade üle, kus suured ootused on Eesti põhjanaabril Soomel.

Belgia huvi on kroonida oma eesistumisperiood ning tippkohtumine Laekeni deklaratsiooniga, mis joonistab välja bloki edasise arengu suunad.

Uut visiooni ja uut reformi vajab liit töövõime säilitamiseks kümne uue liikme lisandudes. Samuti maine tõstmiseks ühenduse ning kandidaatmaade järjest enam kõhklevate elanike silmis.

Deklaratsioon määrab kindlaks teemad tuleva aasta märtsis algavale reformidebatile, millest praeguste liikmesriikide kõrval võtavad osa ka kandidaatmaad. Konvent, nagu kogu nimetatakse, koostab ettepanekud bloki kodukorra reformiks 2004. a valitsustevahelisele konverentsile (IGC), mis otsustab muudatused Euroopa Liidu aluslepingute tekstides.

Debatt puudutab nelja põhiteemat ? 1) Euroopa Liidu seadustekstide lihtsustamist, kus minimalistid soovivad aastate jooksul kinnitatud lepingute ühendamist üheks tekstiks, maksimalistid aga täiesti uue Euroopa põhiseaduse kirjapanemist; 2) täpsemat võimujaotust liikmesriikide ja Brüsseli vahel, kus näiteks Saksamaa tahab Brüsselile enam sõna välispoliitika ja kaitse küsimustes, riigi tasandile tagasi aga põllumajandustoetusi ja regionaalabi; 3) rahvusparlamendi rolli Euroopa Liidus ning 4) seaduse jõu andmist mullu vastu võetud ELi põhiõiguste hartale.

Belgia peaministri Guy Verhofstadti esimese ambitsioonika mustandi ?tulistasid alla? Skandinaavia riigid koos Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. ?Selle on selgelt kirjutanud inimene, kellel on silme ees föderaalriigi mudel,? tsiteerib ajakiri The Economist üht kriitilist Rootsi diplomaati. Mustand käib välja ideed ?Euroopa poliitilise piirkonna? loomisest, Euroopa Komisjoni presidendi otsevalimistest, enamushääletuse laiemast kasutamisest, Europarlamendi ja komisjoni volituste suurendamisest jne.

Skeptilisemate liikmesmaade survel läks tekst ümbervaatamisele. Konkreetsete reformiettepanekute asemel koostab konvent nüüd IGC tarvis vaid soovitused.

Teine olulisem otsus Laekeni tippkohtumisel puudutab Euroopa Liidu erinevate ametiasutuste asukohta. Varem on Saksamaa välja võidelnud, et Euroopa Keskpanga asukohaks saab Frankfurt ning Prantsusmaa kindlustas Strasbourg?i kui Europarlamendi plenaaristungite toimumiskoha.

Seekord on Soome peaminister Paavo Lipponen öelnud, et parim koht Euroopa uue toidukontrolli ameti jaoks 300 töökohaga oleks Helsingi. Soome on ametist sedavõrd huvitatud, et loobus ekspresident Martti Ahtisaari kandidatuuri ülesseadmisest ELi reforme arutava konvendi juhi kohale. Põhikandidaadid on Itaalia ekspeaminister Giuliano Amato ja Prantsuse ekspresident Valery Giscard d?Estaing.

Soome kõrval pole ühtegi ELi ametiasutust ka Rootsil, kuid väljavaateid saada Göteborgi ELi mereohutuse ametit ei hinnata eriti kõrgeks. Kokku jaotatakse riikide vahel umbes kaheksa ametiasutuse asukohad. Veel on Laekenis arutusel Euroopa majanduse seis, ühisraha käibeletulek, võitlus terrorismiga, Euroopa kiirreageerimisüksuse tulevik, väljavaated Euroopa ühise patendi kehtestamiseks jm. Eestile on lõppev Belgia eesistumine toonud liitumiskõnelustel ühe peatüki sulgemise. Kõige kaugemale on jõudnud Sloveenia, kellel on sellest nädalast suletud 25 peatükki 31st. Belgialt võtab eesistujatooli üle Hispaania.