EL teatas valmisolekust Eestiga kõnelused lõpetada

Tõnis Arnover 17. detsember 2001, 00:00

Deklaratsioonis öeldakse, et Euroopa Liit, mis on loonud ühisturu, läheb tuleva aasta alguses üle ühisrahale ning on viimase kümne aastaga asunud rajama poliitilist liitu, lõpetab peatse laienemisega Euroopa kunstliku lõhestatuse pärast Teist maailmasõda. EL teatas oma kindlast soovist lõpetada tuleva aasta lõpuks läbirääkimised riikidega, kes on laienemiseks valmis. Nende hulka on EL arvanud kümme riiki ? Eesti, Läti, Leedu, Ungari, T?ehhi, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küprose, kellelt eeldatakse vastutasuks energilisi jõupingutusi ELi nõuete täitmisel, mis avab neile liidu ukse aastal 2004.

See käib kindlasti ka Eesti kohta, kellel on seni õnnestunud 31 peatükist sulgeda 20 ja kellest jäävad maha ainult Poola ja Malta 19 suletud peatükiga. Ajal kui Eesti ja Poola ei taha leppida isikute vaba liikumise piiramisega, ehkki on teada, et nii Suurbritannia kui Soome ei loobu vähemalt kaheaastase üleminekuaja nõudest, sulgesid edukamad läbirääkijad T?ehhi, Küpros ja Sloveenia näiteks eelmisel nädalal raske sise- ja justiitsasjade peatüki, millega varem oli hakkama saanud vaid Ungari.

Kuid ka Euroopa Liit ise peab vaeva nägema, et luua eeldused laienenud ühenduse ladusaks toimimiseks. Et taasühinev demokraatlik Euroopa saaks vääriliselt ja stabiilselt etendada juhtivat osa muutuvas maailmas, vajab ta reforme, öeldakse deklaratsioonis.

Reformide väljatöötamiseks kutsutakse tuleva aasta märtsis kokku ühisnõupidamine ehk konvent, mis töötab 2003. a juuniks välja oma ettepanekud. Konventi juhib Prantsusmaa ekspresident Valéry Giscard d?Estaing ja sinna kuulub 105 liiget ? kolm igast liikmes- ja kandidaatriigist, lisaks 16 Euroopa Parlamendi ja kaks Euroopa Komisjoni liiget.

Lõppdokument peab olema kas ühehäälne või sõnastatud eri alternatiividena, kandidaatriikide esindajad selle vastuvõtmisel ei hääleta. Selle alusel alustab ELi liikmesriikide valitsuste vaheline konverents 2004. a reformidele lõpliku kuju andmist.

Väidetavalt toetas 75aastase d?Estaing?i valimist ainut viis riiki. Tema asetäitjateks saavad 63aastane Itaalia ekspresident Guliano d?Amato ja 61aastane Belgia ekspeaminister Jean-Luc Dehaene.

Paljude vaatlejate sõnul on eesistujariigi Belgia koostatud deklaratsioon võtnud selgelt suuna ühise põhiseadusega Euroopa föderaalriigi loomisele. Kuid põhisõna ütleb lõpuks ikkagi valitsustevaheline konverents. Kõige kriitilisemad deklaratsiooni suhtes olid Rootsi peaminister Göran Persson ja Briti peaminister Tony Blair, kelle sõnul peegeldab see selgelt Belgia föderalistlikku hoiakut ega vasta nende riikide huvidele. Sellele vaatamata ei kahtle enamik analüütikuid, et Tony Blair sekkub nüüd aktiivselt kodumaisesse ELi-debatti, et kallutada riik Euroopa majandus- ja rahaliitu.

Pärast seda, kui reformides oli suudetud enam-vähem kokku leppida, tekkis aga riigipeade ja valitsusjuhtide vahel tõeline tüli uute ELi keskasutuste asukoha üle, mistõttu ELi eesistujamaa Belgia peaminister Guy Verhofstadt otsustas tippkohtumise selles küsimuses tulemusele jõudmata katkestada. Põhisüüdlane oli Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, kes ei nõustunud ülejäänud 14 riigi seisukohaga, et uus toidukontrolliamet peab tulema Helsingisse, vaid nõudis seda kangekaelselt Itaalia linna Parmasse. Et lahendust ei leitud, alustab see amet tööd uuest aastast ajutiselt Brüsselis. Lõpuks lükkas ka Prantsusmaa Belgia soovitatud keskasutuste paketi tagasi, mille peab lahendama järgmine eesistujamaa Hispaania.

Verhofstadt ütles oma käitumise õigustuseks: ?Kui oli näha, et läheb tundidepikkuseks lehmakauplemiseks, mis oleks jätnud äsja lootusrikka deklaratsiooni vastuvõtnud Euroopast kehva mulje ja heitnud varju selle tulevikule, otsustasingi tippkohtumise lõpetada.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing