ID-kaardi rahaline analüüs tegemata

Merike Ojasson 17. detsember 2001, 00:00

?Meie haldusalas küsitletutest ei oska keegi seda öelda,? tunnistas siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ilona Leib. ?Riigi kulude üle meie arvestust ei pea ja selliseid prognoose teinud ei ole.?

Arvutusi või analüüsi selle kohta, kas ja kui palju kokkuhoidu annab riigikassasse ID-kaartide tulek, ei ole rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna talituse juhataja Tiia Niine sõnul tehtud ka nende asutuses.

ID-kaardi kasutusse võtmine võiks vähendada riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike arvu ning riigilõivude suurust. Riigilõivuseaduses ei ole sätet, et riigilõivud on kulupõhised, kuid rahandusminister Siim Kallas on öelnud, et riigilõivu määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigilõiv peab katma kõik toiminguga otseselt või kaudselt seotud kulutused.

?Riigilõivu puhul tuleb lähtuda ka erinevate registrite sooritatavatest toimingutest ja nende hulgast. Kui toiminguid sooritatakse oluliselt rohkem kui samasuguseid toiminguid mõnes teises registris või ametiasutuses, siis tuleb ka toimingu omahind madalam ja vastupidi,? ütles Kallas.

Siseministeeriumi ja ?veitsi firma TRÜB AG vahel sõlmitud lepingu järgi maksab Eesti riik ID-kaartide valmistamise eest 331 miljonit krooni. Sellises mahus leping on riigi rahakoti juures teenuste ostmisel suur summa.

Erinevalt sellest riigi poolt majandusliku analüüsita sõlmitud suurest lepingust teeb pank iga kaalukama otsuse eel põhjaliku analüüsi.

Eesti Ühispangas hinnatakse pressiesindaja Evelin Pulli sõnul investeerimisotsuseid selle järgi, milline on seos projekti oodatava tulumäära ning hinnatava riskitaseme vahel.

?Investeerimisotsus teostatakse või projektis osaletakse juhul, kui see suhe on pangale vastuvõetav. Oluline on, et pärast investeeringuid suudaks ettevõte oma majandustegevusest genereeruvate rahavoogudega teenindada endale võetud kohustusi ning et tehtavate investeeringute arvel tugevneks ettevõtte majanduslik seis, suureneksid tulud või väheneksid kulud,? vahendas Pull Ühispanga töötajate selgitusi.

Soomes on elektrooniline isikutunnistus vabatahtlik. See maksab 160 marka (421 Eesti krooni) ning selle kehtivusaeg on turvalisuse nõudeid arvestades piiratud kolme aastaga. Tavaline isikutunnistus maksab 156 Soome marka ( 411 Eesti krooni ) ning selle kehtivusaeg on kümme aastat.

?Soome rahvastikuregistri andmetel on praegu isikutunnistusega võimalik kasutada 16 teenust. Neid võib olla veelgi rohkem, sest teenusepakkujad ei pea ennast rahvastikuregistri juures registreerima. Praegu saab isikutunnistusega teatada elektrooniliste kanalite kaudu oma aadressimuutusest, jälgida oma panga- ja kindlustusasju, muretseda lapsele lasteaiakohta, esitada omapoolseid ettepanekuid Tampere linnavalitsusele,? selgitas Soome rahvastikuregistri avalike suhete esindaja Seija Nurmikoski.

Soome siseministeeriumi esindaja Mauri Vieru sõnul on Soomes isikut tõendavateks dokumentideks rahvapensioniasutusest saadav KELA-kaart, politsei poolt välja antud juhiluba ning isikutunnistus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing