Kinnisvara hinnatõus jääb tulemata

Hinnatõus oleks olnud märkimisväärne, tõstes näiteks poolteise miljoni kroonise maja hinda 100 000 krooni võrra. ?Kui muudatust poleks tulnud, oleks kruntide hind võinud tõusta 10?13 võrra, korterite hind aga 5?7 võrra,? sõnas Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Uus Maa kinnisvarabüroo tegevjuht Jaanus Laugus ennustas seadusest põhjustatud kinnisvara hinnatõusuks 8, tema sõnul oleks aga vähenenud arendajate tulud. ?Arendustegevus kinnisvarasektoris oleks vähenenud,? lausus ta. ?Ilmselt oleks tekkinud ka keerulised skeemid maksust pääsemiseks.?

Käibemaksuseaduse muutmine rõõmustas ka liisingufirmasid. ?Kuna möödas on ajad, kui kodu soetati riigi abiga või sularahapakiga, siis valmistas seaduse muutmiseelne sõnastus tõsist muret ka liisingufirmadele,? sõnas Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl. ?Eraisikule oleks näiteks poolteise miljoni kroonine elamu või korter kallinenud 25 aasta jooksul veerand miljonit.?

ASi Pindi Kinnisvara vanemmaakleri Ulvi Pechteri sõnul reageeris kinnisvaraturg käibemaksuseaduse muudatusele väga aktiivselt, kuna sellega kaasnes puudulik informatsioon. ?Nii ostjatest kui müüjatest klientidel tekkis ridamisi küsimusi, millele ei olnud võimalik adekvaatselt vastata,? kirjeldas Pechter. ?Seoses sellega kiirenes ka ostuotsuste vastuvõtmine.?

Kuna puudub käibemaksu rakendamise seadus ja ei ole teada, kas riigikogu jääb seaduse viimase versiooni juurde või muudab seda veel, puudub Pechteri sõnul veel ühtne nägemus käibemaksuseaduse kasutamise kohta.

Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul oli seaduse muutmine kergendus neile arendajatele, kes sel aastal alustasid näiteks uute majade või korterite arendamist ja plaanisid neid müüa järgmisel aastal. ?Sellisel puhul sel aastal poleks ehituselt käibemaksu tagasi saanud, aga järgmisel aastal oleks kogu summa pealt pidanud maksma ehk teisisõnu topeltmaksustamine, mis on karjuv ülekohus,? sõnas Leppsalu.

Käibemaksu saab soovi korral siiski kinnisvara müügihinnale lisada. See võimaldab vältida ostmisel makstud käibemaksu osalise mahaarvamise vajadust. Maksukohustuslastel tuleb sellest enne käibe toimumist teavitada maksuametit.

Reet Hääle sõnul oli seadus kirjutatud järgides Euroopa Liidu direktiive ja Euroopa suurriikide kogemusi, kuid arvestamata oli jäänud kohaliku elanikkonna maksevõime ja Eesti suhteliselt suur maaomanike hulk.

Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul tuleb tunnistada, et seadusemuudatuse puhul oli tegemist terve mõistuse võiduga. ?Ühelt poolt räägib riik sellest, et elamuehitust tuleb igati toetada, kasvõi noore pere laenu kaudu, mida riik garanteerib,? rääkis Leppsalu. ?Teistpidi aga üritati läbi käibemaksu kehtestamisega kinnisvara hinda tõsta.?

Leppsalu usub, et riigi tulud ei oleks oluliselt suurenenud, kuna kindlasti oleks välja mõeldud skeeme, kuidas käibemaksust ning samas ka tulu- ning sotsiaalmaksust kõrvale hoida. ?Võitnud oleks kindlasti maksukonsultatsioonide pakkujad,? ütles ta.

Ka poleks riik olnud valmis kinnisvara maksustamiseks käibemaksuga 1. jaanuarist 2002. ?See oleks praktikas tekitanud sellise segaduse, et keegi poleks lõpuks millestki aru saanud.?