Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELK Lennuliinide firma Airest konkureerib Kärdla liini pärast

Peeter Raidla 18. detsember 2001, 00:00

AS Airest, mille kõik aktsiad kuuluvad majandusraskustes ASile ELK Lennuliinid, sai lennutegevusloa 6. detsembril. See andis talle võimaluse osaleda lennuliini Tallinn?Kärdla?Tallinn teenindamise riigihankekonkursil, millele oodati pakkumusi hiljemalt 7. detsembriks. Riigihanke konkursi võitjat doteerib riik mitme miljoni krooni ulatuses. Konkurendid Enimex ja Air Livonia said Airesti olemasolust teada alles 7. detsembril, kui tehtud pakkumised avalikustati.

Airestil puudub siiani nn kodulennujaam, mis on vajalik Eesti lennuliinidel opereerimiseks. Nii ELK Lennuliinide kui ka Airesti juhatuse esimees Aleko Peipsi väitis, et kodulennujaama puudumine ei valmista talle hetkel probleeme. ?Kui me konkursi võidame, siis peame alustama lende mitte täna, vaid alles järgmise aasta jaanuari algusest,? sõnas Peipsi.

Üks põhjusi, miks Airestil pole kodulennujaama, on sellest, et tema emafirma ELK Lennuliinid on Tallinna Lennujaamale võlgu. ?Ma ei kinnita seda ega lükka ka ümber,? vastas Aleko Peipsi sellekohase küsimuse peale. Lennujaamast öeldi, et ELKi võlg ulatub praegu miljoni krooni lähedale. Peipsi väitel on see oluliselt väiksem.

Äripäevale teadaolevalt on ELK Lennuliinud võlgu ka lennujaamas lennukikütust müüvale firmale. Lisaks painab teda ammune finantsvaidlus Aeroflotiga, kes nõuab ELKi käest enam kui miljonit dollarit.

Airesti omanduses peaks olema kaks lennukit, millest ühel on praegu mootorid pealt võetud ja ka teine on remondis. Lennuameti peadirektor Toomas Peterson ütles, et see ei oma hetkel mingit tähtsust. ?Enne liiniloa väljastamist peame niikuinii ELKi lennukid üle vaatama,? sõnas ta. ?Mis praegu remondis, võib jaanuaris olla juba töökorras.?

Lennuamet, kes lisaks lennukompaniide tehnilisele valmisolekule lendudeks peab kontrollima ka nende finantssuutlikkust, ei soovinud ELK Lennuliinide majandusseisu kommenteerida.

Senini pole lahendust leidnud ka see, kes ikkagi maksab välja kindlustushüvitised 24. novembril Tallinna?Kärdla lennuliinil asetleidnud õnnetuses hukkunute omastele ja kannatadasaanutele.

Allakukkunud lennuki omanikfirma Enimex üks juhte Gennadi Lazurin ütles, et lennuk, selle reisijad ja muu vajalik oli nende poolt kindlustatud. Kuid kindlustus kehtib Lazurini väitel üksnes juhul, kui seda lendu oleks opereerinud Enimex.

Lazurini väitel oleks ELK Lennuliinid kui liini opereerija pidanud pöörduma Enimexi poole taotlusega kanda ELKi kui opereerija nimi kindlustuspoliisile ning Enimex oleks selle taotluse siis kindlustusfirmale edasi saatnud.

ELK seda ei teinud ning Enimexis kujunes seetõttu arvamus, et ELK Lennuliinid oli sõlminud eraldi lepingu kindlustusfirmaga.

Nii Aleko Peipsi kui ka Toomas Peterson väidavad, et allakukkunud lennuki kindlustusdokumendid olid korras ning nii lennuk kui ka selle reisijad olid kindlustatud.

?Miks siis Tallinna?Kärdla lennuliinide piletitele alles pärast õnnetust tekkis kindlustust kinnitav tempel?? imestab Lazurin. Aleko Peipsi vastab sellele küsimusele: ?Lennuamet nõudis pärast õnnetust selle panemist. Meie jaoks ei tähenda see tempel midagi. Templi järgi on iga reisija kindlustatud 100 000 SDRi (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, umbes 20 krooni ? toim.) ehk 2 miljoni krooni ulatuses, kuid Eesti siseliinidel on Eesti seaduste järgi kohustuslik kindlustus 16 600 SDRi ehk siis 332 000 krooni. Ja meie lähtume Eesti seadustest.?

Gennadi Lazurini meelest läheb lõpuks nii, et kindlustushüvitised peab välja maksma riik. ?Kellel õigus on, selgub ilmselt alles kohtus,? nendib Lazurin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing