Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnu turul uus vaidlus
Linnavalitsuse määrus keelustab kauplemise Pärnu Vana Turu esisel kolmnurgal ja vähendab kauplemiskohtade arvu turu sees. Kokku peaks müügikohtade arv kahanema 27 võrra.
Linna ettevõtluse peaspetsialisti Kaja Johansoo sõnul pole turuesine üldse turumaaks ette nähtud ja see on paika pandud juba ühe varasema linnavalitsuse määrusega. Tema sõnul pole turu ees toimuv rõivakaubandus kuigi ilus vaatepilt. Turu sees tuli aga müügikohtade arvu vähendada päästeameti nõude peale, sest läbipääs turule oli praktiliselt suletud, selgitas linnaametnik.
Johansoo sõnul on tekkinud keeruline olukord, kus linnavolinik Pajo ei täida linnavalitsuse otsusi.
Pärnu Vana Turu omanik Ain Pajo, kes pikka aega käis linnavalitsusega kohut maa tagastamise pärast, on valmis uueks lahinguks ja ütleb, et ei kavatse kauaaegseid kauplejaid turult ära ajada. ?Iga müügikoha taga on vähemalt üks pere, kellele see teenistus on elutähtis,? lausub ta.
Pajo sõnul pääseb tuletõrje turule ka praegu ligi ja linnavalitsus ajab kauplemiskohti piirates temaga lihtsalt kiusu. Ta ütleb, et volikogu kehtestatud planeeringu järgi on ka turuesine maa kuulutatud ärimaaks lisamärkega ?turg?. Pajo ei varjagi, et tööstuskauba pealt teenib turg rohkem kui turu tagaosas müüdava toidukauba pealt. Kuus võib üks müügikoht sisse tuua olenevalt aastaajast 1300?2000 krooni.
Kuna järjekordne kohtuprotsess on kulukas ja aeganõudev, loodab Pajo enda sõnul, et linnavalitsus viib oma määruse volikogu otsusega kooskõlla.
Vaidlusalusel platsil turu ees telgis juba seitsmendat aastat põhiliselt Poolast toodud riidekaupa müüv Viktoria Popova ütleb, et kui see müügikoht ära võetakse, pole firma kolmel töötajal enam töökohta. ?Talvel on hea, kui müüme 500 krooni eest päevas, suvel, kui soomlased ostmas käivad, muidugi rohkem,? räägib naine.