Suured ja rikkad ühinesid uute konkurentide vastu

Artikkel

- Uudised
- 17. detsember 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suured ja rikkad ühinesid uute konkurentide vastu
Ka vanad konkurendid suudavad unustada lahkhelid, kui mõni uus võistleja nende tulusast ärist osa saama tikub ? möödunud reedel ühinesid Eesti suurimad transiidifirmad Pakterminal, E.O.S. jt, et kukutada Tallinna Sadama juhtkond. Esimene ühine samm oli laupäeval Muuga sadama 15. aastapäeva pidustuste boikoteerimine. Nüüd nõuavad nad peaminister Mart Laarilt Tallinna Sadama juhtide väljavahetamist.
Tüli põhjus on konkurentsi tihenemine Tallinna sadamas tegutsevate operaatorfirmade vahel ja transiidifirmade kartus, et Venemaa uued sadamad võivad nende tulusid kärpida.
Transiidifirmad on sadamajuhtidele Riho Rasmannile, Jaan Tootsile, Erik Sakkovile süüks pannud hulga patte ? uustulnukate eelistamist, valedest andmetest strateegiliste otsuste langetamist, operaatorfirmade ettepanekute eiramist ja operaatorite üksteise vastu väljamängimist, samuti korruptsioonimaigulisi tehinguid.
Süüdistus uustulnukate eelistamises viitab otseselt soovile hoida uued tegijad suurest ärist eemal. Rasmann üritab riske hajutada, meelitades sadamasse teisi operaatoreid ja alternatiivseid kaubavooge. Mida rohkem on sadamas operaatoreid, seda kasulikum sadamale ning seda paremini saab juhtkond ka tariifide üle kaubelda.
Küsitav on, kas tariifid peavad olema nii erinevad, nt E.O.S. maksab sadamale iga tonni kauba töötlemise pealt pool dollarit enam kui Pakterminal.
Tüli juur peitub ASis Lonessa, kellele sadam andis maad ja ehitab kai. Teised operaatorid väidavad, et kai ehitus takistab nende tankerite tööd. Ehk segab operaatoreid enam see, et Lonessal tekib võimalus naftat vedada.
Ühes on aga õigus transiidifirmadel ? ASi Lonessa tausta tulnuks sadamal hoolikamalt kontrollida. Selle projekti n-ö vaimseks isaks loetakse Jan-Bonde Nielseni, keda otsib taga Taani politsei.
Samal konkursil osalenud E.O.S. garanteeris paraku sadamale väiksemaid kaubamahte. Seega talitas sadama juhtkond tol hetkel pragmaatiliselt.
Sadam teenib riigile korralikku kasumit, ses mõttes on sadamajuhid hästi töötanud. Ehk ärritabki transiidifirmasid sadama suur kasum, ligikaudu pool miljardit krooni ? võetakse see ju n-ö nende taskust.
Ehk võikski kõige tõsisemalt võtta transiidifirmade süüdistust, et sadama tehingutel on korruptsioonimaik juures ? neis tehinguis on üheks osapooleks olnud transiidifirmad ja kes teine neid asju paremini teaks kui tegijad ise.
Tõetera tundub siiski olevat teede- ja sideministeeriumi kantsleri Margus Leivo väites, et operaatorid on kaotanud mõjuvõimu sadama juhtide üle.
Operaatorite rahulolematust võiks seega mõnes mõttes lugeda komplimendiks Rasmannile. Samas ei lase hea juht eriarvamustest sellist konflikti tõusta. Äripäeva meelest talitas sadama nõukogu eile siiski õigesti, kui pikendas Rasmanni ja Tootsi töölepinguid. Sadama juhtkond peab aga sõjaseisukorra vältimiseks parandama suhteid klientidega ? klientideta sadam pole midagi väärt.
Hetkel kuum