Ebaõiglased muudatused

19. detsember 2001, 00:00

Uuest aastast ootab meid ees terve rida suuri muudatusi maksuseadustes, sh tulumaksuseaduses. Keskenduksin dividendide, kingituste ja annetuste maksustamisele. Ülejäänud muudatused tulumaksuseaduses on valdavalt ilukirjanduslikku laadi. Redaktsiooniliste muudatuste tegemine on saanud tulumaksuseaduse puhul traditsiooniks, kuid maailmas unikaalse tulumaksusüsteemi puhul tuleb seda võtta kui paratamatust. Küll pean kahetsusega nentima, et teksti paremaks tegemise käigus on kahe aastaga seadusse sisse lipsanud üht-teist ebaõiglast ja ebaloogilist, mis seaduse kui tervikuga hästi kokku ei sobi.

Dividendide maksustamisel on tehtud põhimõtteline muudatus, mis jõustub küll alles 2003, kuid mille üle on aeg aru pidada juba täna. Muudatuse kohaselt hakatakse maksustama kõiki dividende.

Praegu on tulumaksust vabastatud residendist äriühingutele, riigile ja omavalitsustele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele makstavad dividendid. Valikulisel maksuvabastusel on kindel põhjus ja eesmärk. Kui juriidilise isiku teenitud tulu on maksuvaba, peab see hõlmama kõiki tulu liike, sh dividende. Juriidilistele isikutele makstud dividendide tulumaksuga maksustamine tooks endaga kaasa topeltmaksustamise, sest juriidiline isik võib saadud dividendide arvel ise dividende välja maksta. Füüsiline isik seda teha ei saa, mitteresidendist juriidiline isik maksab aga dividendide jaotamisel tulumaksu koduriigis. Seepärast tuleb füüsilistele isikutele ja mitteresidentidele Eestis makstud dividendid maksustada kohe, residendist juriidilistele isikutele makstud dividendi aga tulumaksuosa võrra suurendada, nii on olemas raha hilisema maksukohustuse katteks.

Sellest põhimõttest arusaamisega on tekkinud ületamatuid probleeme. Kui kasumit jaotava aktsiaseltsi kõik aktsionärid on juriidilised isikud, saavad kõik aru, et aktsionär saab kätte 100% tema osalusele vastavast kasumiosast. Kui kõik aktsionärid on füüsilised isikud, saavad ka kõik aru, et iga aktsionär saab kätte 74% tema osalusele vastavast kasumiosast, 26% läheb tulumaksuks. Kui aga juhtuvad ühes aktsiaseltsis olema koos füüsilised ja juriidilised isikud, jookseb juhe kokku ja õigeid proportsioone enam kasutada ei osata või ei taheta. Uus süsteem küll likvideerib selle probleemi, kuid üsna kalli hinnaga.

Praeguse süsteemiga seoses tekkis veel üks probleem, mis väidetavasti oli ka seaduse muutmise põhjus. Nimelt on tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepinguis mittediskrimineerimise klausel, mis ei luba teise lepinguosalise riigi kapitali kontrollitavat ettevõtet maksustada koormavamalt kui Eesti kapitali kontrollitavat ettevõtet. Mitteresidentidele makstavate dividendide maksustamine olevat selle põhimõttega vastuolus. Eesti ametliku seisukoha kohaselt ei ole tegu diskrimineerimisega, sest maksukohustuse aluseks ei ole kapitali kuuluvus, vaid see, kas jaotatud kasum jääb Eesti maksujurisdiktsioonile alluvale subjektile või mitte. Kohtuvaidlused sel teemal on pooleli.

Jõustub ka § 54 täiendus, mis lubab residendist juriidilisel isikul arvata dividendide tulumaksust maha saadud dividendidelt tasutud tulumaksu. Järelikult topeltmaksustamist siiski ei teki, kuid kontsernisiseste dividendimaksete maksukohustus tuuakse ettepoole. Mahaarvamise õigus on neil äriühinguil, kel oli vähemalt 20%-line osalus dividende maksvas äriühingus. Seega langevad väikeinvestorid julma topeltmaksustamise ohvriks.

See piirang on ebaõiglane ja arusaamatu. Mahaarvamist tuleb lubada kõigile äriühinguile. Ka väikseima osaluse puhul saab maksuamet tulumaksu tasumist kontrollida, sest kõigi dividendisaajate kohta esitatakse deklaratsioon. Nt välismaalt saadud dividendidele lubatakse nn kaudse krediidi rakendamist juba 10%-liselt osaluselt, kuigi välismaa tulumaksu kohta on raskem andmeid saada.

Kaotajad on needki äriühingud, kes saavad dividenditulu, kuid ise dividende maksta ei saa või ei taha (nt on kahjumis või investeerivad kasumit kontsernisiseselt). Neil ei teki tulumaksu mahaarvamise ega tagasisaamise võimalust. Totaalne häving tabab aga mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja kohalikke omavalitsusi, kes saavad praegu dividende maksuvabalt. Maksuvabastuse säilitamiseks tuleks osalustest loobuda ja hakata ise ettevõtlusega tegelema.

Ainus, kes muudatustest võidab, on riik. Riigile laekuvad dividendid jäävad endiseks, sest tulumaksu saab ju riik endale. Lisaks saab riik suuremaid maksulaekumisi nende maksumaksjate arvel, kel uute reeglite järgi tasaarvestuse võimalusi ei teki.

Lisaks dividendidele hakatakse maksustama ühelt juriidiliselt isikult teisele tehtud kingitusi ja annetusi. Muudatus on iseenesest õigustatud, kuid kummaline on see, et kui dividendide maksustamine lükati edasi 2003. a, siis kingituste ja annetuste maksustamise sätte edasilükkamine unustati ära, see säte (§ 49 lg 2) jõustub juba 2002.

Veel kummalisem on soov hakata uuest aastast maksustama ka selliseid kingitusi ja annetusi, mida juriidilised isikud teevad riigi- ja omavalitsusasutustele, seejuures on maksupoliitilised eelistused võrreldes füüsilistele isikutele antud maksusoodustusega risti vastupidised. Füüsilisel isikul lubatakse tulust maha arvata (kuni 5% tulust) annetused teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele annetused, muid annetusi (nt kohtutele, vanglatele, politseile) mitte. Juriidilise isiku puhul maksustatakse (osas, mis ületab 3% palgafondist) annetused teadus-, kultuuri-, spordi- haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele, teistele tehtud annetused jäävad täies ulatuses maksuvabaks. Sellist valikut on raske mõistlikult põhjendada.

Keeletuks võtab vastuvõtukulude maksustamise uus kord. Seni kehtis maksuvaba piirmäär 2% igakuisest palgafondist. Uuest aastast jõustub täiendus, mille kohaselt juhul, kui sotsiaalmaksuga maksustavaid väljamakseid ei tehta, on maksuvaba 500 kr kuus. Ehk iga suvaline riiulifirma võib edaspidi kulutada igas kuus ärilõunatele maksuvabalt 500 kr, kõik tööandjad, kes maksavad kuus palkasid vähem kui 25000 kr, peavad leppima väiksema piirmääraga. Normaalne oleks, kui kõigile maksumaksjatele kehtiks üks maksuvaba piirmäär.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing