Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kallinev toasoojus sunnib elamut remontima

Sulev Jaanus 19. detsember 2001, 00:00

Alustama peaks soojakulude vähendamisest. Hoone kaotab soojust esmalt piirdetarindite ? välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldripõrandate kaudu (vt tabelit).

Rootsis töötades nägin kortereid, kus ventilatsiooniklapi samm oli temperatuurianduriga reguleeritav. Samas on võimalik asendada pidevalt avatud ventilatsioonirestid astmelistes asendites fikseeritavatega. Mõistlik on ventilatsiooniklapid kodust lahkudes sulgeda ja saabudes taas avada. Samuti tuleks akendele paigutada reguleeritavad fiksaatorid.

Korralikult sulgemata ukse puhul toimib koridor korstnana, mida läbib uskumatult suur kogus välisõhku, vedades sooja siseõhu läbi katuseluugi, lifti?ahti või korralikult tihendamata trepikoja akende kaudu välja. Seda saab välistada uksesulguri paigaldamisega, mis tõmbab ukse läbikäija tagant kinni, välistades nii võõraste sissepääsu koridori kui ka soojuse väljapääsu.

Koridori aknad on tihti suletud ebapiisavalt, kohtab ka jätkatud klaasi või hoopis ilma topeltklaasita aknaid.

Koridori aknad tuleb kindlasti enne kütteperioodi kättejõudmist lasta korrastada ja vajadusel parandada sulused ja hinged. Kui aknaid on vaja asendada, siis tuleb kaaluda nende suuruse otstarbekust. Aken on kallim kui sein, soojakaod akna kaudu on 5?6 korda suuremad kui sama suure seinapinna kaudu. Säästmise huvides võib trepikoja akende pindala vähendada. Trepikoja akendele kulutatud raha ja vaev on kümneid kordi tagasi teenitav esimese paari kütteperioodi jooksul.

Paneelelamute aknad on tavaliselt kinnitatud puitkiilude ja kipsilahuses immutatud takuga. Selline tihendus on ebapiisav ja akende ümbruses hakkab läbi puhuma ja aknapõskedele tekib kondensniiskus. Aknaümbruse tihendamiseks tuleb see akna perimeetri ulatuses lahti raiuda ja paisuva montaa?ivahuga täita. Pärast seda taastatakse aknapõskede krohvkate ja viimistlus.

Välisseinad taluvad kõige karmimaid ilmastikutingimusi. Suvel kuni +50 ?C kuumenev päikesepoolne välissein võib talvel tuule ja külma käes jahtuda kuni ?20 ?C. Paneelide temperatuuri deformatsioon lõhub nendevahelisi vuuke, mille kaudu sissepääsenud niiskus tekitab külmasildu. Tagajärgedeks on sisepindade jahenemine ja niiskusest tingitud hallitus.

Siin aitab iga-aastane püst- ja horisontaalvuukide kontrollimine ja vajadusel elastse mastiksiga tehtud vuukimistööd.

Keldreid läbivad sooja- ja veevarustuse ning kanalisatsioonitorustikud. Kütte- ja soojatorustikus voolav ca 55 ?C vesi jahtub soojustamata torustikus kiiresti. Seepärast on otstarbekas pärast torustiku tiheduse kontrolli isoleerida see kaasaegse vahtpolümeerist isolatsioonimaterjaliga. Eelmistel aastakümnetel isolatsiooniks kasutatud klaasvill võib olla kas ära vajunud või täidab isolatsioonimaterjali rolli kellegi suvilas. Kui küttemagistraalid ja soojaveetrassid on soojustatud, püsib kelder ca 10 ?C piires, mis on optimaalne.

Soklikorrusel tuleb kontrollida keldriaknaid, mis pahatihti on veepritsmetest ja lumega kokkupuutumisest läbi pehkinud ja katki. Keldriaknad tasub asendada mitteavatavate akendega, mille välisklaas on traatvõrguga armeeritud. Ka keldriruumide ventilatsiooni tuleks talveperioodi saabudes vähendada.

Kui keldriruumide temperatuuri on taotluslikult vähendatud kuni 10 ?C-ni, siis tuleb soojustada keldrilagi altpoolt, välistades olukorra, kus esimese korruse korterid jahtuvad jaheda põranda tõttu.

Kaldkatuse puhul võib katkise eterniitkatte asemele paigaldada sobiva paksuse, kõrguse ja profiiliga katusepleki. Kui tegu on lamekatusega, tasub soojustada kergkruusa ja kahekordse mineraalvillaga koos uuendatud neeluplekkide ja katusekattega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing