Elektrijaamade erastamine kukkus läbi

Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Oki juhitav erastamiskomitee tõrjus eile pankade nõude lükata varem 31. detsembriks kokku lepitud investeerimislaenulepingu sõlmimine järgmise aasta jaanuarisse. Samuti keeldus erastamise juhtkomitee pangasündikaadi taotlusest suurendada laenutehingu korraldamise eest määratud ligi 60 miljoni krooni suurust tasu ligi 9 miljoni krooni võrra.

4,5 miljardi krooni suurune investeeringute laenuleping oli eeltingimus, selle sõlmimise järel saanuks NRG õiguse omandada aktsiakapitali laiendamise teel ligi 1,2 miljardi krooni väärtuses 49 protsenti Narva Elektrijaamade aktsiatest.

Laenulepingu nurjumisel tuleb alustada NRGga uusi läbirääkimisi erastamistehingu põhitingimuste osas, ütles Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo. ?Praegu näen, et tehingu senine projektipõhine finantseerimise skeem ei tööta,? lausus Käo. ?Pankadega esialgselt sõlmitud memorandum oli meile soodne, kuid nüüd on pangad asunud esitama täiendavaid tingimusi, mida ma kommenteerida ei soovi.?

Eesti Energia suudab NRGga poolelioleva tehingu ebaõnnestumisel ise etapiviisiliselt finantseerida Narva Elektrijaamade renoveerimist, kinnitas Käo. Praegu on Eesti Energia korraldusel pooleli 1. energiaploki renoveerimistööd ning 2. energiaploki renoveerimise finantseerimine on Käo sõnul võimalik korraldada Eesti Energia poolt. ?Arvan, et olukord elektrijaamade aktsiate erastamisel NRG-le pole praegu traagiline,? lisas Käo.

?Juba mõnda aega on selge, et lõplikku laenulepingut sellel aastal alla ei kirjutata,? ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel ettevõtte juhatuse esimehele Gunnar Okile saadetud küsimustele vastates.

Praegu kehtiv mandaadileping pankadega kirjutati alla enne 11. septembri terrorirünnakut Ameerika Ühendriikidele ja see on Eestile soodne, selgitas Peegel. ?Kui laenutingimused muutuvad mandaadi pikendamise käigus Eesti poolele oluliselt kehvemaks, peab olukorra värske pilguga üle vaatama ja uue otsuse tegema,? ütles ta.

Eesti Energia on kindlasti nõus projektiga edasi minema, kuid samas ei ole energeetikafirma nõus ühepoolselt järeleandmisi tegema, lisas Peegel.

?Praegune Narva Elektrijaamade investeeringute finantseerimisskeem on õige, mistõttu pole usutav, et ükski tehingu osapool teeks midagi läbirääkimiste nurjamiseks,? ütles NRG Energy esindaja Hillar Lauri.

Eesti juhtkomitee, samuti ükski minister pole saatnud NRG-le ametlikku seisukohta, mistõttu pole võimalik kommenteerida nende uusi seisukohti elektrijaamade erastamistehingust, selgitas Lauri.

?Olen kindel, et tehingut jätkatakse sama sündikaadiga, mistõttu ei soovi arutleda võimaluse üle alustada uusi kõnelusi põhitingimuste üle,? lisas ta.

Võimule üha lähemale pürgiv Keskerakond taotleb NRG kõrvalejätmist. ?Olen seisukohal, et nüüdseks on see Eestile algusest peale ebasoodne leping muutunud niivõrd mõttetuks, et sellega enam edasi minna ei või,? ütles Keskerakonna aseesimees Peeter Kreitzberg. ?Edasi saaks minna üksnes nendega, kes ka sisuliselt lähtuvad poolte võrdsuse põhimõtetest ja siis, kui me suudame lepinguid sõlmides kaitsta oma rahvuslikke huve ja ei lähe vastuollu oma kohustustega Euroopa Liidu suhtes.?

Tänaseks on Kreitzbergi sõnul NRGga koostöö alustamise esialgsetest motiividest mingisuguse mõtte säilitanud ainult see, et Narva Elektrijaamade erastamise korral vabaneb Eesti riik jaamade rekonstrueerimiseks vajalike laenude garanteerimisest.

Kuivõrd tänaseks on selgeks saanud, et NRG ei suuda kindlustada jaamade rekonstrueerimiseks vajaliku laenu saamist, vaid selleks on vaja Eesti riigilt täiendavaid garantisid, on ka see viimane põhjendus lakanud eksisteerimast, lausus ta.

Kreitzbergi sõnul on järgi jäänud üksnes projekti negatiivsed küljed: turu garanteerimine 15 aastaks Narva Elektrijaamadele, mis on vastuolus Euroopa energiaharta põhimõtetega, samuti pretsedenditult kõrge ja Eesti majanduse konkurentsivõimet ja tarbijat kahjustava kasumimarginaali garanteerimine elektrijaamadele ning riskide ebavõrdne jagunemine NRG ja Eesti poole vahel.

NRG presidendi avaldus, mida ei saa käsitleda teisiti kui otsest ähvardust Eestile, näitab veel kord, et NRG ei ole kunagi suhtunud Eestisse kui võrdsesse koostööpartnerisse, vaid on teinud panuse surve avaldamise abil endale võimalikult soodsa lepingu sõlmimisele, lisas Kreitzberg.

Laenulepingu fiasko tõttu vabaneb Eesti Energia avalikkuse silmis ebapopulaarsest müügitehingust ilma trahvideta NRG-le. Kuid elektrijaamade keskkonnaohtlike energiaplokkide uuendamine lükkub teadmata ajaks edasi. Samuti väheneb tuhandete kaevurite vallandamishirm, sest tootmise efektiivisuse kasvule suunatud ümberkorraldused aeglustuvad. Vastumeelselt laenutehingusse kaasatud Eesti Põlevkivi varad jäävad välispankadele pantimata.

Elektrijaamade saatuse määramisel tõusevad esile kolm arenguvarianti: Eesti Energia alustab NRGga uusi finantseerimisläbirääkimisi teiste koostööpankade leidmiseks, Narva Elektrijaamad jätkavad Eesti Energiale kuuluva äriühinguna või asutakse ette valmistama senisest erinevat erastamisskeemi strateegilise välisinvestori kaasamiseks.

Lahkumismeeleoludes valitsuse majandusminister Henrik Hololei peab võimalikuks uute pankade leidmist laenulepingu nurjumisel praeguse sündikaadiga. Uute pankade otsimine tähendab Eesti Energiale seniste läbirääkimiste lõpetamist NRGga ning uute finantseerimiskõneluste alustamist.

Poliitilise surve avaldamine juhtkomiteele tehingu iga hinna eest lõpule viimiseks on välistatud, sest komitee omab praegu majandusministri täit usaldust, kinnitas Hololei.