Karjäär on lihtsalt ise kujunenud

Baltimaade esimeste katseklaasilaste vaimse isana tuntud doktori sõnul on arstid, teadmised ja aparatuur samad, mis näiteks Tartu Naistekliinikus. ?Mu käed on ju samad, teen ma protseduuri siin või Toomel,? muigab Sõritsa.

Erinevus on õhkkonnas ? osa inimesi on valmis maksma 10 000 krooni võimaluse eest sünnitada privaatses palatis ja leevendada valusid näiteks mullivannis. Sõritsa usub, et ligi 30 miljonit krooni maksnud erakliinik tasub end ära vähemalt 15 aastaga.

See on lihtsalt kujunenud. Ja mis üldse on karjäär ? minu unistus on olnud see, et töö, mida ma teen, on minu jaoks huvitav. See on olnud oma võimaluste laiendamine inimeste aitamise teel. Teine asi ? tore on teha midagi sellist, mis rahuldab ettekujutusi. Tegelikult ? see on minu elu. See kliinik näiteks on enda professionaalsete huvide rahuldamiseks. Ma ei saaks töötada näiteks üksinda köögis. Tahan, et kui tuleb inimene, kel on mingi haruldane probleem, siis tema vajab haruldast ravi ja haruldast aparatuuri. Peab olema team, sest aparatuur on kallis ja üksinda ei tee midagi ? mida rohkem arste koos, seda paremat aparatuuri on võimalik osta. Tõmbaksin paralleeli: see on kui inimeste ravimise tehas. Ainuke asi on see, et selles tehases me ei unusta, kelle heaks me tegutseme; selles tehases ei ole oluline mitte ainult produkt, vaid ka protsess. Mitte nii, et kui viimane detail on hea, siis on hea ka kõik muu.

Milleks selline kliinik? Toon paralleeli ? mille jaoks on olemas erinevad hotellid? Tegelikult on võimalik ööbida ka kahetärnihotellis ? magad ju vaid ühe öö... Aga raha annab vabaduse valida. Nii kahju kui ka ei ole, aga inimesed on ebavõrdsed. Inimesed, kes on teeninud enam raha, soovivad selle eest ka enam saada. Erakliinik ei ole kõigi jaoks ja see ei olegi meie eesmärk. Kui me näiteks pakuksime arstiabi tasuta, siis ei oleks enam privaatsust ega personaalsust ja elu oleks nagu raudteejaamas.

Pärast ülikooli on selline rotatsioon, et iga arst käib kõik osakonnad läbi ? näiteks naistearst praktiseerib nii sünnitusabis kui ka günekoloogias. Tavaliselt tekib arstil mingi konkreetse valdkonna suhtes suurem huvi ? kahjuks ei ole võimalik teha kõike. See on nagu ehitusel: on olemas krohvijad, plaatijad jne.

Minu erialal ilmub iga päev maailmas umbes 1000 artiklit ? ma ei suuda ju neid läbi lugeda. Selleks et orienteeruda toimubki kitsas spetsialiseerumine.

Mind huvitas just operatiivne kogemus ja see küsimus ? reproduktsioon ? on inimeste jaoks küsimus number üks. Kui hakkasin sellega tegelema, sain aru, et inimeste puhul on see üks kõige tähtsamaid.

Ma käin välismaal üle kuu. Algul õppisin Soomes, siis pool aastat Saksamaal Kieli ülikoolis ning hiljem Rootsis, Prantsusmaal, USAs, LAVis jm.

Aga nüüd käin ma ainult konverentsidel ? see ei ole ikka päris nii, et terve elu õpid ? nüüd saan ma õpitut rakendada. Konverentsidel saab vahetada infot ja kogemusi. Näiteks nüüd tean juba, et tuleb Norras konverents, siis Argentinas. Esinen seal ettekannetega sellest, mis oleme siin Eestis teinud.

Väga suurt rolli minu elus on mänginud minu õpetaja dotsent Uno Leisner. Ta oli väga kogenud arst. Temaga koos tegin oma esimese teadustöö. Arvan, et ilma temata ei oleks ma meditsiinivaldkonnas läbi löönud.

Kui spordimeditsiini astusin, oli väga suur konkurss, mis oli üleliiduline. Igal vabariigil oli paar kohta. Ma olin vehklemises meistersportlane ja see andis mulle võimaluse astuda spordimeditsiini alale. Aga tegelikult sai sealt üldarsti kutse ? spetsialiseerumine pidi hiljem hakkama. Mingi hetk, kui olin juba praktikal olnud, pidin midagi otsustama. Ehkki oli võimalus töötada vehklemiskoondisega, tundus mulle, et tahaksin pigem enam arstitööd ja võimalusi ? koondise arst ei saa ju näiteks opereerida.

Kuna mul oli olnud huvitav praktika Pärnu haigla sünnitusosakonnas, siis mõtlesin, et miks mitte naistearstiks. Võib-olla mõjutasid mind esimesed sünnitused, mis sai vastu võetud.

Ma usun, et kui ma oleks jäänud teisele poole piiri, oleks mu võimalused olnud palju-palju väiksemad. Kui me võrdleme Eestit ja teisi endisi liiduvabariike, siis on vahe sees. Kui käin näiteks Leedus ja Lätis, siis tunnen rõõmu, et oleme neist ees. Oma keerulisemad juhtumid toovad nad meile.

Ma olen siin harjunud ja minu kodu on siin. Mul pole kunagi pähe tulnud emigreeruda. Peale selle arvan, et rahvus ei ole oluline: see on identiteedi küsimus. Ma arvan, et inimesed säilitavad oma identiteedi ja see on austatav.

Minu kodukeel on vene keel, aga lapsed käivad eesti koolis. Arvan, et lapsed peavad oskama oma vanemate keeli.

Mina olen ikka arst ? töötan iga päev arstina. Siin majas on küll juhataja kabinet, aga sisuliselt ei ole see minu tööruum. Ka Tähe kliinikus pole mul oma kabinetti ? mul ei ole seda vaja.

Töö on minu elu sisu. Mul ei ole vaja sisustada oma vaba aega ? kui on vaba hetk, siis on palju konkureerivaid võimalusi. Vahel õnnestub koos lastega puhkama sõita või veeta aega sõprade juures. Et mu juured on Ukrainas, siis meeldib mulle soojal maal. Mulle meeldib päike.

Meditsiinis on minu arust ainult üks põhikriteerium ? kõige olulisem on inimesi aidata. Ma võin ennast kiita palju tahes, rääkida, kui palju olen käinud ja kirjutanud ? aga see ei ole näitaja. Kolleegidega rääkides tajun, et sageli teevad nad väga head tööd, aga inimesed ei näe seda ? näiteks on patsient narkoosis või kui ta läheb haiglast kiiresti välja. Teine asi on see, et mingitele valdkondadele pööratakse suurt tähelepanu. Ma ei ole parem arst kui paljud teised, aga valdkond tõmbab endale suurt tähelepanu. Minu erialane töö sisendab iseendast positiivseid emotsioone: sünnivad lapsed.

Uudishimu lisab ka see, et on kogu aeg mingid uued tehnoloogiad: midagi sellist, mida seni polnud võimalik Eestis teha. See esimese korra fenomen tõmbab endale alati tähelepanu.

Tegelikult, kui me räägime katseklaasiviljastamistest, siis kolmest katseklaasi juhtumist sünnib ainult üks laps. See tähendab, et kaks naist nutavad ja ainult üks rõõmustab. Arvan, et olen haiglas näinud vannide viisi pisaraid ja inimeste valu.

Ja samas: kui ma olen näiteks ühe patsiendiga töötanud 10 aastat ja lõpuks saavutan edu, saan professionaalina naudingu. Inimene on keeruline olend: ei ole nii, et keeran kruvikeerajaga paremalt ja vasakult ning tulemus on käes.

Autor: Õnne Pärl