Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majandusliku mõtte minetanud poliiterastamine

20. detsember 2001, 00:00

Pinged Narva Elektrijaamade erastamise ümber on haripunktis. Viimased tilgad õli valas tulle NRG presidendi Dave Petersoni ähvardus, et kui elektrijaamu NRG-le ei müüda, ei saa Eesti Euroopa Liitu. Asjad liiguvad sinnapoole, et NRG tehingu katkijäämine on enam kui tõenäoline.

Äripäeva arvates teeksid Eesti riik ja Eesti Energia õigesti, kui NRG-le head aega ütleksid.

NRG aktsiad on nii otseses kui ka kaudses tähenduses kõvasti langenud. Otseses ? mais maksis NRG aktsia veel 36 dollarit, üleeile 12.50. Kaudses ? erastamistehing, millel veel aasta-kaks tagasi oli majanduslik sisu, on selle tänaseks minetanud. Kaubeldes endale välja niivõrd soodsad erastamistingimused ja garantiid, on NRG Eestile n-ö mütsi pähe tõmmanud.

Seega, kui elektrijaamade müümisel NRG-le ei ole enam majanduslikku mõtet, pole mõtet ka poliiterastamisel ? NRG-tehingu lõpuleviimisel ? lihtsalt sellepärast, et praegune võimukoalitsioon nii otsustas ja nende võimuloleku ajal peab müük toimuma. Pealegi on praegune valitsus kohe vahetumas, mis võtab asjalt ka poliitilise mõtte.

On väidetud, et NRG-tehingu luhtumine annab väga halva signaali välismaailmale. Kokkulepete rikkumine seda muidugi on. Ent Dave Petersoni ähvardust ei kipuks küll kuidagi tõsiselt võtma. Protektsionistlik EL võib isegi kergendatult hingata, et konkurendi USA investeeringu asemele on võimalik nüüd omi pakkuda. Eesti pääs NATOsse, mida peaminister Mart Laar sidus NRG tehinguga? Toimetus ei usu, et need kaks asja üksteist mõjutaks. NATO-l on siiski teised eesmärgid.

NRGga hüvastijätmine võib anda välismaailmale hoopis sellise signaali, et Eestisse ei tasu mütsiga lööma tulla, Eesti ei lase ennast lolliks teha ega müü oma infrastruktuuriettevõtteid võileivahinna eest ja mõttetute garantiidega.

Tehingu luhtumine NRGga ei tähenda seda, et elektrijaamad sootuks erastamata peaks jääma. Ei, aeg tuleb maha võtta ja asuda uuesti investori otsinguile. Toimetus ei eita, et elektrijaamad vajavad investeeringuid, mida riigi või Eesti Energia rahakott üksi ei jaksa kanda (energiaplokkide renoveerimine, tootmise vastavusse viimine keskkonnanõuetega). Ent naasta tuleb kunagise erastamisskeemi juurde ehk esmalt jagada praegune Eesti Energia kolme iseseisvasse ossa: tootmine, põhivõrgud ehk kõrgepinge ülekanne ja jaotusvõrgud.

Seejärel saab asuda neid erastama ja strateegilisi investoreid kaasama. Tekivad mõjukad huvigrupid eri osade omanike näol. Ja Eesti Energia ei saa jõupositsioonilt dikteerida elektri hinda. Kolmeks osaks jagamine lihtsustab oluliselt tööd ka energiaturu inspektsioonil, kellel on võimalik kontrollida elektri hindu tootmisest kõrgepingevõrku müümisel ja sealt omakorda jaotusvõrku müümisel. Seega võidaks ka elektritarbija.

Nii soovitabki toimetus valitsusel praegune poliiterastamine lõpetada, järele mõelda ja alustada uut, energiasüsteemi majandusliku sisuga erastamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:11
Otsi:

Ava täpsem otsing