Põlevkivist ei saa puhast, ?rohelist? energiat

Energiaseadus kohustab turgu valitsevat energiaettevõtjat ostma elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuule-, või päikeseenergiast, biomassist, jäätmegaasist või jäätmematerjalist. Seda hinnaga, mis moodustab 90% kodutarbija põhitariifist, kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2% eelmisel aastal kasulikult tarbitud elektrienergiast. Kui 2% tase on ületatud, jääb ostuhind vahemikku 60?90%.

Sellega soodustas riik puhaste, taastuvenergiate tootmisele aluse panekut ja nende edasist arengut. Sama suund on kõikjal maailmas. Erialakirjanduses ei vaadelda neid enam kui alternatiivenergiaid, vaid kui arenevaid, maailma energeetika süsteemis kindla koha hõivanud puhtaid (ingl clean energy ja sks Grüne Energie) taastuvaid energiaid. Nendega koos ei vaadelda enam Ameerika ja Norra suurte hüdrojaamade toodangut, kuna see on küll puhas ning taastuv, kuid toetamist mittevajav masstootmine. Tänu riiklikule toetusele ja soodustustele on taastuvenergiad kogu maailmas kiiresti arenenud, eriti tuuleenergeetika. 2000 rajati Saksamaal päevas enam kui 4 tuulikut ja 4,5 MW uusi tuulevõimsusi. Uued tuulikud on keskmise võimsusega üle 1 MW. Kokku tootsid tuuleelektrit tolle aasta lõpul 33 000 moodsat tuulejaama koguvõimsusega 17 784 MW. Selle aasta lõpuks on tuulikute koguvõimsus maailmas üle 20 000 MW.

Maailma keskkonnakaitse ringkondade eesmärk on saavutada tuuleenergia tasemeks 10% maailma elektritarbest 2020. a (tuulejõujaamade koguvõimsuseks 181 000 MW 2010 ja 1,2 mln MW 2020). 2040. a plaanitakse tuuleelektriga katta 20% maailma elektrivajadusest.

Eestis on taastuvenergiate toodang praegu nullilähedane. Tuulest toodab elektrienergiat üks 150 kW võimsusega tuulik Tahkunas kuni 0,3 GWh aastas (0,005% elektritarbest). Vanadest vesiveskitest taastatud veejõujaamad suudavad anda aastas toodangut kuni 6 GWh (0,1% tarbest). Elektri tootmine päikeseenergiast ja biomassist on vaid katsetuste staadiumis. Jäätmegaasist toodetakse soojust enda ja lähinaabrite tarbeks veidi Pääsküla prügimäel.

Tänavu algatatud projektid elektri tootmiseks tuulest ja biomassist lasevad loota ka meil puhta, taastuva energia tootmise kasvu tulevikus. Arvutused tõendavad, et need hakkavad end energiaseaduses algselt kehtestatud tingimusil juba lähiaastail tasuma. Suvest on aga kõigi taastuvenergia projektide tasuvusnäitajad muutunud küsitavaks. Nimelt on kellegi kuri käsi kedagi teavitamata ja energeetikateadlastega konsulteerimata teinud väikese muutuse energiaseaduse § 281, mis hakkab negatiivselt mõjutama taastuvenergia arengut. Taastuvenergiaid käsitavas loetelus on sõna ?jäätmematerjalist? asendatud sõnadega ?põlevkivi utmisel tekkivast jääkgaasist?. Sellega on riiklikult soodustatud puhaste taastuvenergiate loetelus mittetaastuv põlevkivi ja selle kasutamine suure saastusastmega utmisprotsessis.

Sellega kaasneb teinegi halb asi. Põlevkivigaasist toodetud elektrienergia kogused on suhteliselt suured. Koos nendega ületatakse kiiresti 2% müügimahu piir, ja ka puhaste taastuvenergiate baasil toodetava elektri müügihind langeb vahemikku 60?90% kodutarbija põhitariifist. Muidugi on tervitatav tootmisprotsesside jääkenergia kasutamine elektri tootmiseks, kuid sellega ei tohi seisma pannud puhaste taastuvenergiate arengut.

Autor: Arno Valma