Riiklikult tööbörsilt satub kahtlasesse firmasse tööle

Maalrid Inge Kaljuve ja Silja Kiisk leidsid oktoobri alguses tööhõiveameti abil töö ehitusfirmas AS Desor. Naiste sõnul töölepinguid uus tööandja nendega ei sõlminud, samuti polnud juttugi haigekassakaardi saamisest. ?Palgas leppisime kokku suusõnaliselt, meie passidest tehti koopiad, lasti läbi lugeda ohutustehnika eeskirjad ja olimegi tööl,? räägib Kiisk. ?Töötasu suuruseks leppisime 35 krooni ruutmeetri eest.?

Kiisa sõnul pole ta aga senini isegi ümbrikupalka kätte saanud ning tema teada on sama probleemiga paljud töötajad firmast lahkunud.

Krediidiinfo andmeil ei töötanud eelmisel ega üle-eelmisel aastal Desoris ühtegi inimest, samas firma käive oli vastavalt 6,3 ja 9,1 miljonit krooni. Desor pakub tööturuameti vahendusel praegu tööd kümnele maalrile ja viiele krohvijale.

ASi Desor juhataja Jaan Talli ütles, et ta ei tea midagi ümbrikupalkade maksmisest ning on lasknud firma töötajatel teha proovitöid, mille eest palka ei maksta. Talli sõnul on tal ka praegu kõikide töötajatega olemas kirjalikud töölepingud, kui palju aga firmas inimesi töötab, ei nõustunud ta ütlema, väites, et kardab numbriga eksida. ?Tööhõiveameti kaudu oleme me mõned inimesed leidnud, aga üldiselt on sealt tulevate inimeste töö kvaliteet kehv,? ütles Talli.

Tallinna tööhõiveameti töövahenduse osakonna juhataja Anneli Sild ütles, et ametlikult ei saa tööhõiveamet ise tööpakkujate tausta kontrollida. ?Kui tuleb pretensioone firma kohta, siis need edastame majanduspolitseile, meil endal uurimisõigus puudub,? rääkis Sild. ?Loodame väga, et järelevalveasutuste ühiskomisjoni moodustamisest on kasu just selliste juhtumite puhul.?

Sild ütles, et pretensioone tööhõiveameti kaudu tööd pakkuvate firmade kohta tuleb palju, eriti ehitusfirmade kohta. ?Kui firmal on väike aktsiakapital, ametlikult ainult paar inimest tööl ja meil pidevalt kuulutab, siis on ikka asi kahtlane,? ütles Sild.

Tallinna töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu ütles, et nad ei informeeri tööhõiveametit sellest, kui ühe firma kohta tuleb pidevalt avaldusi. ?Sellisel juhul uurib asja tööinspektsioon, kes läheb käib firmas kohapeal, kontrollib lepingute olemasolu, teeb ettekirjutusi ja trahve, kui vaja,? rääkis Reinsalu. Praegu ei ole töövaidluskomisjonides olevate asjade kohta võimalik infot saada ka operatiivselt interneti teel, kuid Reinsalu sõnul käivitub järgmisel aastal elektrooniline andmebaas.