Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tundmatud sõdurid pannakse teenima

Virkko Lepassalu 20. detsember 2001, 00:00

Advendiajaks saabuvad vanakraamiäridesse müüki uued partiid ?suveniire?, sõjaaegseid relvaosi, mundritükke, märke, nööpe.

Välismaa ja Eesti kollektsionäärid teavad, et vastu talve tasub poodi tulla. Maapõuest ?suveniiride? otsijad töötavad ikka soojemal ajal ning paiskavad kogutud varud jõulude eel müüki.

Äkki leiab ka midagi hinnalist, näiteks Saksa sõduri rihmapandla kirjaga ?Gott mit Uns?. Kollektsionääridel on kindel väärtustabel. SS-lase rihmapannalt hinnatakse rohkem kui Wehrmachti oma.

Suveniirikütid, kes poode varustavad, ei häbene sõjahaudade otsijatel järel käimist ega karda Ville Drevingu suurt revolvrit. Dreving koos kaaslastega moodustavad Viljandi kandis seltsi. Nad annavad Saksamaale hukkunute matmispaikadest teada, ning korraldavad ümbermatmisi. Suveniiriküttide pärast on nad kogu aeg valvel, et keegi midagi lahtikaevatud ühishaudadest pihta ei paneks. Alati valvsus ei aita. Suvel tassiti Ida-Virumaal skelette minema. Kondid said ümbermatjad tagasi. Esemeid mitte.

?Sood on Ida-Virumaal juba kõik üles küntud,? räägib Dreving mornilt. ?Otsimistehnika muudkui paraneb. Kes enne käis metallvardaga, sel on nüüd metalliotsija. Kel enne oli tavaline metalliotsija, kõnnib nüüd viimase peal tehnikaga ringi.?

Seni veel leidmist väärt kraami jätkub. Ainuüksi Sinimägedes puhkab venelasi, sakslasi, eestlasi jm rahvustest mehi umbes 26 000. Muinsuskaitseinspektsiooni Ida-Virumaa talituse vaneminspektori Artur Ruusmaa teada tuhnitakse praegu kõige enam Sirgala ja Auvere lahinguvälju. Sellise äriga teenivad elatist kümned inimesed. Ruusma väitel on paljud välja kasvanud pioneeriaegsetest punaste jäljeküttide hulgast. Enne otsisid nõukogude lahingupaiku, nüüd turumajanduse tingimustes üritavad oma teadmisi ja kogemusi rahaks vahetada.

Pikapeale ähvardab seda elatusallikat kokkukuivamine. Üha enam sõdureid leiab ümbermatmise kaudu igavese rahu kusagil kalmistul. Seal kaitseb neid kriminaalkoodeksi kaudu seadus, mis metsa alla ei ulatu. Metsas maa kaevamine ei ole haua avamine.

Dreving oma kümneaastase ümbermatjakogemusega tunneb suveniiriküttide maailma peensusteni. See moodustab omaette ühiskonna. Madalaimal astmel asub Sinimägede kividel tuhniv poisike. Kõrgemal metsaservas d?iibis passiv kokkuostja, kes kraami poodidesse edasi müüb. Tuhnijad jagunevad brigaadideks, kel oma ninamehed ja kes nagu sipelgakari metsa laiali tormavad. Otsimispiirkonnad on neil tavaliselt ära jaotatud. Kes teise maa peale tuleb, saab peksa.

Kõige rohkem tuhnitaksegi maad suure tööpuudusega Ida-Virumaal, kus olid 1944 ka kõige rängemad lahingud. Kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, saavad nad kokku Kurtna laadal.

Antiigiäri omaniku Andri Heidmetsa avates ulatub võltsingute osa suveniiriturul väga kõrgele, kuni 90 protsendini. Justkui sõjaaegseid märke, nööpe jm toodetakse hulgaliselt Lätis, Poolas, Ungaris.

Võltsingute eristanmine ehtsatest kujutab endast kollektsionääride ja kaupmeeste hulgas omaette teadust. Kui märk paindub käes väänates, on tegemist võltsinguga.

Leo Dolenko, kes on Võrus 11 aastat pidanud antiigiäri, ütleb, et sõja-aegsete esemete hind on järsult tõusnud, kalleimad on autasud. Kollektsionääre sigineb järjest enam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 12:11
Otsi:

Ava täpsem otsing