Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäev paljastas Preatoni Achilleuse kanna

    Kas Preatoni on suli või filantroop, eetiline ja aus suurärimees või hoopis kelm? Kaalu ühel pool vihtidena Eestisse toodud sajad miljonid kroonid, elava kaubandusega Kristiine kaubanduskeskus, omanimeline pank ning hulk kinnisvaraobjekte; teisel pool suuremahuliste maksupettuste kahtlus, väikeaktsionäridelt miljonite kroonide väljapetmine, insaidertehingud börsil, võõra raha enda kaukasse ajamine jne. Inno lugude eesmärk polnud anda sellele hinnangut ? lugeja ees seisis Preatoni äri alasti ning hinnangute andmine jääb lugeja enda teha.
    Ernesto Preatoni on kaheldamatult Isiksus. Mõne aastaga oli ta saavutanud tähelepanuväärse mõjujõu nii Eesti äriringkondades kui ka võimukoridorides. Oli ta ju aastaid Eesti suuruselt teise panga Ühispanga lemmikkunde ning Eesti kodakondse Preatoni firma aktsionäride koosolekul käis rahandusminister Siim Kallas isiklikult aktsionäride head investeeringut kiitmas. Rääkimata siis kohaliku äri- ja poliitikamaailma Figarost, Jüri Mõisast, kes osutus aktiivseimaks Preatoni eestkostjaks. Kuid Inno suutis sellest hoolimata ümber lükata selle tavakodanikele alati meelehärmi tekitava ütluse ?suured sulid tõllas, väiksed võllas?.
    Preatoni äritavasid paljastavad artiklid olid seda hinnatavamad, et tegemist oli ettevõtlusega, äriga, kust info saamine on pea alati keerukam kui mõnes teises eluvaldkonnas. Eraettevõtlus on ja jääb ka tulevikus suletumaks valdkonnaks kui näiteks kultuur või ka riigivalitsemine.
    Millised on siis Preatoni-saaga tagajärjed? Kõigepealt konkreetsed sündmused ? väikeaktsionäridele külma teinud Pro Kapital on börsilt välja visatud, valitsus algatas seadusemuudatuse, mille järgi ei tohi advokaadid enam ettevõtete tegevjuhid olla (seotud Preatoni ihuadvokaadi Aivar Pihlaku osalustega tehingutes), maksupolitsei algatas Preatoni tehingute uurimise, mille vahekokkuvõtteni jõutakse jaanuaris, siis selgub ka, kas on põhjust kriminaalasja algatamiseks. Ja Ernesto Preatoni on loobunud Eesti kodakondsusest.
    Kuid artiklitel on ka laiem ja Eesti majandusele ehk olulisemgi tagajärg ? artiklid andsid raskekaalulise panuse siinse ärikliima puhastumisele. Crime doesn?t pay ? petturlus ja kõverad äritavad ei tasu end ära, vaid varem või hiljem maksavad valusalt kätte. Sõnum, millele paljud suur- ja ka väikeärimehed nüüd enne tehingute tegemist mõtlema on hakanud. Ning seaduste ja eetiliste äritavadega pahuksisse läinud ärimeestest kirjutades ei ole ?süüdi? ajakirjandus, vaid Achilleuse kannaks on ikka ärimehed ise.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.