Eesti muusika eri küljed

Mart Normet 21. detsember 2001, 00:00

Jõulud on plaadimüügi tippaeg. Sel ajal püüavad kõik tegijad oma toodanguga turul olla. Meie, tarbijate, õnneks on see valik mitmekesine ja esinduslik.

Sven Grünbergi parimate ja Hedvig Hansoni uute lugude plaat paiknevad kumbki eesti pop-muusika erinevates otstes. Nende kahe vahele jääb kõik ülejäänu, mida raadiost kuuleme või ei kuule. Ning mõlemal kõlav muusika puudutab oma loominguga kõrgkultuuri. Üks klassikalise muusika, teine maitseka d?ässi koha pealt.

Hedvig Hansoni ?Tule mu juurde? on lauljatari esimene eestikeelne plaat. Proovikivi, kas ja kuidas kõlab hingeline d?äss meie endi keeles. Peab tõdema, et kõlab väga hästi. Seda nii Hedvigi loomupärase andekuse kui saatebändi professionaalsuse tõttu. Tõtt-öelda pole vahetki, kas kuulata ?Tule mu juurde? muusikat eesti või inglise keeles. Hansoni laulud kõlavad nii või teisiti veenvalt ja kaunilt.

Grünbergi muusika on vastupidiselt jällegi instrumentaalne. Koosneb see kogumik kolmest plaadist, millel autori kirjutatud filmimuusika parimad palad. Valik on tehtud enam kui saja filmi hulgast. Esimene plaat kannab nime ?Hukkunud Alpinisti hotell? ja sisaldab palasid 1970-80ndatest aastatest, mõistagi ka samanimelisest filmist. Teine plaat ?Wikmani poisid? kätkeb teiste hulgas üheksat teemaarendust selle TV-seriaali tunnusmeloodiast. Kolmas plaat on lihtsalt ?Kolmas plaat?. Nagu eelmistele, mahub ka sellele umbes 30 lugu.

Feeling on neil kahel teosel üsna sarnane: helge ja avatud. Hansoni muusika on küll märksa soojem ja Grünbergi oma külmem, kuid mõlemad sobivad nii kuulamiseks kui kuulmiseks. Eraldi lugusid välja tuua ei ole mõtet, sest need albumid on terviklikud nagu head raamatud. Head lugemist!

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:12
Otsi:

Ava täpsem otsing